Soros tuleviku suhtes pessimistlik

Läinud nädalal USAs ilmunud raamatus «Globaalse kapitalismi kriis» joonistab maailmakuulus finantsist kaheksast etapist koosneva kriisimudeli, mille viienda ehk pimedusperioodi maailmamajandus just selja taha on jätnud.

«Tai ja Venemaa kriisi vahele jäänud aeg oli pimedusperiood, mil kõik jätkus vanaviisi. Praegune aeg, kus paljud usuvad, et oht on möödas, ei pruugi olla enamat kui võlts päikesetõus,» leiab George Soros.

Järgneb murdehetk ning seitsmes etapp -- katastroofi-

liselt kiirenev varing. Kaheksas etapp on finantsturgude üldine kokkuvarisemine ja ülemaailmne depressioon.

Soros peab võimalikuks mitut tulevikustsenaariumi, välistamata kõige mustemat.

Sorose pessimism on suures osas tingitud Venemaal toimuvast, kus olukord on täielikult kontrolli alt väljunud. Oma kõigi aegade halvimaks investeerimisotsuseks peab Soros Vene telekomi aktsiate ostu.

George Sorose sõnul on Venemaa kriis päevavalgele toonud globaalse finantssüsteemi nõrkuse, mis on üks maailmamajanduse kriisi lävele viinud kolmest põhjusest.

Maailma pangad on palju nõrgemad kui nende bilansist võib välja lugeda, kus Venemaale, Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse antud halvad laenud täies mahus ei kajastu. Panku ees ootavad probleemid toovad kaasa laenutegevuse järsu vähenemise, mis jätab kriisist tabatud riigid finantseerimisest ilma. Hiina ja Brasiilia varisevad, mõjutades rängalt maailma kaubandust. Rahvusvahelisest valuutafondist George Soros abi ei näe, pidades fondi pigem probleemi üheks osaks.

Soros loetleb ka rea abinõusid, mis võimaliku kriisi mõjusid leevendaks. Üks olulisemaid on suurem reguleerimine ning tõhusam järelevalve finantsturgude ja panganduse üle. Samuti niinimetatud riskifondide üle, mille hulgas on ka Sorose enese Quantumi fond, mis on lõppeval aastal kandnud suuri kahjusid -- Venemaal ligikaudu 2,2 miljardit dollarit.

George Soros sai laiemalt tuntuks 1992. aastal, kui ta Suurbritannia naela vastu spekuleerides teenis paari nädalaga miljard dollarit.

Autor: DI