Soome kaupu?

See on õige üleskutse ja meie igatahes läheksime sellega kaasa. Tegelikult oleme seda juba ka teinud. Näiteks ütlesime ära Sotkale.

Varem võtsime osa kaupa poodi müügile Soomest. Pärast seda, kui Sotka avas Tallinnas oma kaubamaja, tehti meile aga ettepanek, et Tallinna Mööblimaja hakkaks seda sama kaupa ostma Sotkast. Meie keeldusime.

Soomlased mängivad sellele, et meil on odav tööjõud ja inimene saab vähem palka. Tegemist on võitlusega turgude pärast ja see toimub igal pool maailmas.

Sellise aktsiooni oleks pidanud käivitama varem, nüüd on jäädud juba hiljaks. Meie ärkame alles siis, kui nemad meid boikoteerivad.

Raske on öelda, kui palju selline üleskutse võib leida toetajaid, sest tegemist on lähinaabriga ja paljud Eesti ettevõtted kuuluvad tegelikult soomlastele.

Ma aga kindlasti ühinen selle üleskutsega, see tasub järgimist. Vastasel juhul võib olla varsti olukord selline, kus eestlastel ei ole üldse enam sõnaõigust.

Eesti piimatootjana ei osta ma poes käies nagunii Soome piimatooteid, välja arvatud neid, mida eestlased ise ei oska toota. Sellepärast minu käitumist see üleskutse ei muuda.

Samas ma seda üleskutset ka ei toeta, sest olen põhimõtteliselt selliste meetodite, nagu on boikotid, vastane.

Arvan, et praegust Eesti ja Soome vahelist laevandust puudutavat vaidlust ei ole võimalik lahendada Soome kaupade boikoteerimisega. Olen vaba äri ja turumajanduse poolt.

Kahjuks ei oma ma ka piisavat informatsiooni, et teha järeldusi ning võtta seisukoht Eesti ja Soome vahelise laevanduskonflikti kohta.

Kui vaadata seda infot, mis tuleb Eestist, siis jääb mulje, et soomlased teevad meile karjuvalt liiga.

Teisalt on soomlaste näol tegemist Euroopa kultuurrahvaga ja nad ei tohiks küll nii labaselt käituda.

Sellepärast on minu jaoks kogu see lugu ebaselge. Arvan, et kumbki pool serveerib konflikti tendentslikult. Sellepärast ma ka ei ühine üleskutsega hakata boikoteerima Soome kaupu.