Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puudub selgus arvete koostamisel
Näiteks telefoniarvetel peaks olema kirjas teenuse nimetus, hind, kõnede kestus, maksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga. Osa firmadest on tõlgendanud seadust nii, et näiteks põhi- ja soodustariifiga helistamine kuuluvad ühe teenuse alla, mis ka arvetel esitatakse summaarselt. Maksuamet peab neid erinevateks teenusteks.
Eesti Mobiiltelefon osutab oma klientidele palju erinevaid teenuseid, sealhulgas kõneteenust erinevate tariifidega erinevatel aegadel -- võrgusisesed kõned, kõned teistesse Eesti võrkudesse jne.
Seetõttu oleks arve detailiseeritud kujul reeglina väga paberimahukas,mida valdav enamik kliente ei soovi. Samas, kui klient soovib detailset ülevaadet oma kõnedest, siis on tal võimalik tellida kõnede eristus, kus on näidatud iga konkreetse kõne toimumisaeg, kestus ja selle kõne maksumus. Kirjeldatud käsitlus vastab mujal maailmas üldiselt levinud praktikale.
Q GSMi poolt klientidele väljastatavatel arvetel on välja toodud nii teenuste nimetused, kogused, hinnad kui ka teenuste maksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga.
Q GSMi osutatud teenuste kogus lisati arvele selle aasta alguses. Klientidel, kes on huvitatud veelgi täpsemalt diferentseeritud arvest, on seda võimalik tellida nii ühekordselt kui ka jooksva teenusena.
Kui muutuvad arveid puudutavad nõuded, tehakse loomulikult vastavad muudatused.
Klientide pretensioone, mis puudutavad arve struktuuri, ei ole sageli esinenud. Küsimustele, sealhulgas arve lugemisel tekkivatele, saab lepinguline klient ööpäevaringselt vastuse Q klienditeenindusest (tasuta lühinumber).
Üksikud arvestruktuuriga seotud arusaamatused on lahenenud pärast selgitust.
Sideteenuse eripära arvestades on vastavad arved juba oma iseloomult keerukama struktuuriga. Lihtsustamaks telefoniarvete mõistmist, on Q GSMi klienditeenindus Q senise tegevusaja jooksul kliente pidevalt nõustanud arvete teemal.
Käibemaksuseadusest tulenevalt peab käibemaksukohustuslane väljastama ostjale arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba lähetamise või ostjale kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast. Regulaarselt osutatavate teenuste ja üleantavate kaupade puhul võib müüja esitada ostjale arve ühe kalendrikuu realisatsiooni kohta tervikuna.
Müüja peab arvele märkima KMS § 24 toodud rekvisiidid (vt tabel). Kaupade ja teenuste müümisel elanikkonnale nimetatud nõuded ei kehti, kuid ostja taotlusel on käibemaksukohustuslane alati kohustatud esitama nõuetele vastava arve. Seega peab müüja iga teenuse liigi (näiteks telefonikõned tavalise ja soodustariifiga) ning selle hinna arvel eraldi välja tooma. Nõuetekohased on arved, kus on märgitud telefonikõned liikide lõikes, nende kestus ja selle hind.
Osal arvetest on kõnede kestus välja toodud numbrites (nt 1:20:36). Kuigi sellisel juhul pole otseselt väljakirjutatud, et tegemist on tundide, minutite ja sekunditega, on arve siiski arusaadav ja maksuamet seda sellisena aktsepteerib.