Kaja Koovit • 18 aprill 1999

Suurettevõtted eksporditoetusest ilma

Ekspordiagentuuri direktor Lea Kroonmann rääkis reedel, et uus kord töötati välja euronõuetest lähtudes, sest Euroopa Liidus ei ole ekspordiabi, vaid toetused. Eurostandardite kohaselt on väikese ja keskmise suurusega ettevõttel kuni 250 töötajat ja aastakäive ei ületa 625 miljonit krooni või bilansimaht 420 miljonit krooni.

Eesti on Kroonmanni sõnul mõneti eelisseisundis, sest enamik siinseid ettevõtteid jääb toetamiseks lubatud piiridesse.

Lisaks ettevõtetele saavad eksporditoetust taotleda ka Eestis registreeritud ettevõtjaid esindavad ekspordiarengu organisatsioonid.

Kroonmann märkis, et eksporditoetuse taotlejal peaks olema ekspordiplaan ehk nägemus edasisest arengust, mis põhjendaks taotletava toetuse vajalikkust. Eelistatud on uudistooted. Uudistoode ei pea Kroonmanni sõnul olema midagi enneolematut. «Meie ettevõtja arvab, et uudistoode on maa seest tõusev rakett. Tegelikult annavad uudistoote juba kohukesse pandud kahte sorti pähklid,» rääkis Kroonmann.

Sellel aastal on riigieelarvest eraldatud ekspordiagentuurile ekspordi arendamiseks 12 mln krooni ehk ligi 4 mln krooni rohkem kui mullu.

Mööblitootja ASi Standard müügi- ja marketingidirektor Priit Tamm lausus, et ettevõte ekspordi arendamisel eriti riigi peale ei looda, sest riigipoolsed toetussummad on liiga väikesed. Kui arvestataval messil maksab ruutmeeter boksipinda vähemalt 6000 krooni, ei saa riigi rahaga kümmet ettevõtetki messile saata, rääkis Tamm. Standard on saanud toetust mööblimessi külastamiseks Kopenhaagenis.

Standardi käibenumber mahub toetuse saajate piiridesse, kuid töötajaid on veidi lubatust rohkem. Tamme arvates ei tohiks töötajate arv ja käibenumber olla eksporditoetuse saamisel määrav. Väike ettevõte ei suuda teha ekspordi alustamiseks vajalikke investeeringuid ega eksportida suurtes kogustes oma toodangut. «Oluline on, et Eestisse tuleks raha sisse,» ütles ta.

Hetkel kuum