Ehitus jääb ilma 400 miljonist

Artikkel

- Uudised
- Kadi Heinsalu
- 25. aprill 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ehitus jääb ilma 400 miljonist
Ehitusettevõtjate liidu tegevjuhi Ilmar Linki sõnul loodavad ehitusfirmad majandusliku surutise ajal just rohkem riigi tellimustele, sest riik on alati erafirmaga võrreldes kindlam tööpakkuja. «Tänu sellele, et ehitusmahud tänavu on väiksemad võrreldes möödunud aastaga, on riik tellijana muutunud sellevõrra tähtsamaks,» kinnitas Link.
«Soomes näiteks suurendati majandusliku surutise ajal investeeringuid infrastruktuuriobjektidesse,» lausus Link. «Ehitusfirmad on Eesti maksusüsteemis osatähtsuselt esimese kolme seas, seda peaks arvestama.»
Lisaks ehituse- ja remonditööde mahu vähendamisele ostetakse rahandusministeeriumi kava järgi sel aastal plaanitust vähem arvuteid, mööblit, käiakse vähem lähetustel jne.
Homme valitsusele esitatavas kärpe-eelarves on peale investeeringute vähendatud teisi avaliku halduse kulusid kokku miljardi krooni võrra. Objektide täpne nimistu, mis jääb investeeringuta, selgub alles riigikogus lisaeelarve arutamise käigus.
Välisministeeriumi suurim kaotus on Norras Oslo saatkonnamaja ostust loobumine, millega säästetakse 11 miljonit krooni.
20,5 mln krooni võrra oma kulusid vähendama sunnitud keskkonnaministeerium ei alusta üldosakonna juhataja Kalju Kuke sõnul tänavu Torma prügila ehitust, mis säästab miljon krooni. Osaliselt jäävad saneerimata paisjärved, mis hoiab kokku 2,5 miljonit krooni.
Tegevuskulude kärpimine 14 miljoni krooni võrra tähendab Kuke sõnul muu hulgas seda, et keskkonnaministeerium ei soeta uut paljundusmasinat, ostetakse mõnevõrra vähem arhiiviriiuleid.
Kultuuriministeeriumi eelarve osakonna juhataja Linda Sade sõnas, et ministeerium jätab ilmselt pooleli Vanemuise teatri eksperimentaallava ehituse, mis säästab 4,5 miljonit krooni, lisaks kärbitakse Eesti Kontserdile mõeldud ehitusraha.
Haridusministeerium loobub 1,5 miljoni kroonisest kapitaalremondist Tallinna südalinna hoones, kus paikneb kolm osakonda. Häbi on, kui võõrad inimesed siit läbi käivad ja koledaid ruume näevad, lausus maja teisel korrusel asuva noorsoo ja huvihariduse osakonna juhataja Toivo Sikk.
Siseministeerium kärbib kulutusi kokku 106 miljonit krooni. Suurimad kannatajad on politsei- ja piirivalveamet. Politseiameti peamaja ja teiste administratiivhoonete kapitaalremondiraha vähendatakse 26,5 miljoni krooni võrra.
Riigikantselei peadirektor Meelis Pihel märkis, et Toompea lossis jäävad sel aastal paigaldamata ventilatsiooniseadmed, mistõttu sööklast tungivad lõhnad endiselt istungite saali.
Riigikantselei vähendab riist- ja tarkvarale mõeldud investeeringuid ning remondib Tallinnas asuvat haldusjuhtimise instituuti vaid osaliselt.
Rahandusministeeriumis kärbitakse eelarve osakonna juhataja Ants Liiveri sõnul näiteks maksuameti ühe hoone remonti ühe miljoni krooni võrra, 120 000 krooni vähendatakse sõiduautode ostusummat.
Hetkel kuum