Maailmas eelistatakse kohalikku arvutit

Pean oma ülesandeks kommenteerida Viktoria Korpani artiklit «Eesti arvuti jääb koduturul alla» (ÄP 10.06), mida lugedes tekkis kindel tunne, et tegu on reklaamartikliga.

Olen nõus, et välis- ja kodumaiste arvutite hinnavahe on viimastel aastatel vähenenud. Välismaistel arvutitel on kaasas rohkem tarkvara ja neil on parema disainiga korpused. Viimasel ajal on siiski ka kodumaistel arvutitel kaasas korralikud litsentseeritud tarkvarapaketid.

Kogu maailmas on vastupidi artiklis väidetavale trend kohalike arvutite suunas. Suured PC-gigandid, nagu IBM, on otsustanud lõpetada PC-arvutite tootmise järgmisest aastast, see ei tasu end lihtsalt ära. Pankrotistus Euroopa suurtootja Tulip: tuli alla anda kohalikule paindlikult arendatud tootele.

PC-arvuti tootearendus ei vaja suuri summasid ega palju aega, tooted koostatakse valmis osadest. Piisab hästi koolitatud ekspertidest, kes jälgivad uusi suundi komponentide valikul. Uue korraliku PC tüübi saab edukalt välja arendada nädalaga, sh sisse põletamise aeg. Kohalikel tootjatel ongi eelis efektiivsema tootmise ning väga kiire tootearendusega.

Kuna artikkel lausa reklaamis arvutimarki Compaq, pean ütlema seda, mida teavad kõik Eesti arvutifirmad: välismaist arvutit on kerge osta ja tülikas (kulukas) hooldada. Ja hooldust nad kõigele vaatamata vajavad. Suurtootjate lahendused on tihti kergelt omanäolised ja mittestandardsed. St kallite varuosade hankimist ja tihti sobimatust igapäevase tarkvaraga.

On lausa kuritegelik väita, et Eesti turul on küll kohta 5-6 välismaisele arvutitootjale, kuid mitte 30 Eesti tootjale, kes on oma äri edukalt üles ehitanud. MicroLink on Eesti arvutite lipulaev, kuid mitte ainus alternatiiv välismaistele arvutitele.

Paralleel kalli autoga: ostsime Lexuse, ostame nüüd kontorisse Compaqi. Õnnitlen ASi Kungla Dialoog riigihanke võitmise puhul ja ennustan Eesti Energiale mõne aasta jooksul tagasinaasmist kodumaiste arvutite juurde. Tavalisele kontoriarvutile ei ole lihtsalt välismaalt võrdset.