Meediaspetsialistid peavad internetireklaami tõhusaks meediakanaliks.
Arvestades, et suurem osa Interneti kasutajatest on 15--39aastased ja keskmisest suurema sissetulekuga, ning teiste meediatüüpide keskmist kontaktihinda, võib reklaami Internetis pidada efektiivseks investeeringuks, leiab Mediapooli tegevdirektor Raigo Piibar.
Siiski jääb internetireklaamist üksi väheks, sest paljude toodete ja teenuste sihtrühm on suurem kui Interneti kasutajad.
Interneti reklaamipindade hind kõigub Eestis 50--900 kroonini päevas. Vahe on tingitud keskkonda külastavate inimeste arvust.
Käesoleva aasta aprilliks oli Eestis Internetti ühendatud 26 618 arvutit. BMF Gallup Media jaanuari uuringu andmetel kasutas ligi kolmandik (53 000) Eesti 168 000 Interneti kasutajast vanuses 15--74 aastat Internetti iga päev.
Enim külastatud internetikeskkond, kuhu saab reklaami osta, on www.online.ee. Ühe nädala jooksul vaadati selle eri lehekülgi kokku ligi 500 000 korral.
ASi Neti Värav andmetel näeb ühte www.online.ee-sse paigutatud reklaami päevas keskmiselt 7000 inimest, sest korraga näidatakse mitut reklaami, mis vahelduvad mingi aja tagant.
ASi Meediamaa andmetel kogub üks www.ee/www-sse paigutatud reklaam päevas keskmiselt 4000 kontakti.
Jagades reklaami hinna kontaktide arvuga, saame arvutada ühe kontakti maksumuse. Keskkonnas www. online.ee tuleb see 13 ja www. ee/www 18 senti.
Internetireklaami pakkujate arv kasvab pidevalt. Peale tabelis toodud keskkondade saab reklaami osta ka meediafirmade BNS, ETA, Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev ja Sõnumileht kodulehekülgedele. Lisandumas on mitu ajakirja.
Arvestades erinevaid näitajaid, võib internetireklaami pidada efektiivseks investeeringuks.
Hetkel kuum
Töötajad pakkusid hoopis teenust
Fazeri reklaamikampaania, mis algas 14. juunil tõi kolme päevaga Internetis 105 200 kontakti, reklaamibanner'ile klikati 1054 korda ning meile saadeti tagasi 614 täidetud ankeeti. 58% vastuseid on hea tulemus.
Oluline on, et täidetud ankeedi näol saame tagasisidet, mis on hõpsasti töödeldav ja hea alusmaterjal analüüsi tegemiseks. Paberikandjal loosikuponge läheb 6 nädala jooksul välja 180 000. Ideaalne oleks tagasi saada 10%, reaalne prognoos on aga 5--7%.
Veebiankeedi plussid on tagasiside reaalajas ja väikesed kulutused andmete töötlemisel. Kuid nagu paberankeetide puhulgi on n-ö pullitegijaid, mistõttu ei saa loota andmete täielikule tõepärasusele.
Kui võrrelda näiteks kolme meie kliendi internetikampaaniaga jõulude ajal, on Fazeri praegune kampaania Internetis edukas. Kontaktide arv on keskmisest kolm korda suurem.
Tagastusprotsent Fazeri puhul on 58%, paberankeetide puhul on see tavaliselt 15--20%, seega oli tulemus suurepärane. Põhjenduseks pean kogu toimingu lihtsust Internetis: ankeeti pole vaja kuskile saata.
Internetireklaam Fazeri puhul oli hea toetav meediakanal, ainult internetireklaamist ei oleks kampaania eesmärkide täitmiseks kindlasti piisanud, sest sellega oleksime jõudnud vaid ühe grupini (arvutikasutajad) Fazeri sihtrühmas.