Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Magus sihtrühm käes

    Meediaspetsialistid peavad internetireklaami tõhusaks meediakanaliks.
    Arvestades, et suurem osa Interneti kasutajatest on 15--39aastased ja keskmisest suurema sissetulekuga, ning teiste meediatüüpide keskmist kontaktihinda, võib reklaami Internetis pidada efektiivseks investeeringuks, leiab Mediapooli tegevdirektor Raigo Piibar.
    Siiski jääb internetireklaamist üksi väheks, sest paljude toodete ja teenuste sihtrühm on suurem kui Interneti kasutajad.
    Interneti reklaamipindade hind kõigub Eestis 50--900 kroonini päevas. Vahe on tingitud keskkonda külastavate inimeste arvust.
    Käesoleva aasta aprilliks oli Eestis Internetti ühendatud 26 618 arvutit. BMF Gallup Media jaanuari uuringu andmetel kasutas ligi kolmandik (53 000) Eesti 168 000 Interneti kasutajast vanuses 15--74 aastat Internetti iga päev.
    Enim külastatud internetikeskkond, kuhu saab reklaami osta, on www.online.ee. Ühe nädala jooksul vaadati selle eri lehekülgi kokku ligi 500 000 korral.
    ASi Neti Värav andmetel näeb ühte www.online.ee-sse paigutatud reklaami päevas keskmiselt 7000 inimest, sest korraga näidatakse mitut reklaami, mis vahelduvad mingi aja tagant.
    ASi Meediamaa andmetel kogub üks www.ee/www-sse paigutatud reklaam päevas keskmiselt 4000 kontakti.
    Jagades reklaami hinna kontaktide arvuga, saame arvutada ühe kontakti maksumuse. Keskkonnas www. online.ee tuleb see 13 ja www. ee/www 18 senti.
    Internetireklaami pakkujate arv kasvab pidevalt. Peale tabelis toodud keskkondade saab reklaami osta ka meediafirmade BNS, ETA, Postimees, Eesti Päevaleht, Äripäev ja Sõnumileht kodulehekülgedele. Lisandumas on mitu ajakirja.
    Arvestades erinevaid näitajaid, võib internetireklaami pidada efektiivseks investeeringuks.
    Fazeri reklaamikampaania, mis algas 14. juunil tõi kolme päevaga Internetis 105 200 kontakti, reklaamibanner'ile klikati 1054 korda ning meile saadeti tagasi 614 täidetud ankeeti. 58% vastuseid on hea tulemus.
    Oluline on, et täidetud ankeedi näol saame tagasisidet, mis on hõpsasti töödeldav ja hea alusmaterjal analüüsi tegemiseks. Paberikandjal loosikuponge läheb 6 nädala jooksul välja 180 000. Ideaalne oleks tagasi saada 10%, reaalne prognoos on aga 5--7%.
    Veebiankeedi plussid on tagasiside reaalajas ja väikesed kulutused andmete töötlemisel. Kuid nagu paberankeetide puhulgi on n-ö pullitegijaid, mistõttu ei saa loota andmete täielikule tõepärasusele.
    Kui võrrelda näiteks kolme meie kliendi internetikampaaniaga jõulude ajal, on Fazeri praegune kampaania Internetis edukas. Kontaktide arv on keskmisest kolm korda suurem.
    Tagastusprotsent Fazeri puhul on 58%, paberankeetide puhul on see tavaliselt 15--20%, seega oli tulemus suurepärane. Põhjenduseks pean kogu toimingu lihtsust Internetis: ankeeti pole vaja kuskile saata.
    Internetireklaam Fazeri puhul oli hea toetav meediakanal, ainult internetireklaamist ei oleks kampaania eesmärkide täitmiseks kindlasti piisanud, sest sellega oleksime jõudnud vaid ühe grupini (arvutikasutajad) Fazeri sihtrühmas.
    Vt. ka tabel
  • Hetkel kuum
Luminori jätkusuutlikkuse juht: rohelisusest saab soodsama laenu argument
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Praegu on see veel iga panga enda otsustada, kas anda rohelisematele ettevõtetele soodsamat laenu. Tulevikus eeldame, et nende jaoks, kellel on suurem kliimarisk, muutub üldjuhul ka laen kallimaks, kirjutab Luminori jätkusuutlikkuse juht Kadri Vunder.
Järvan püüab universaalteenust viimasel hetkel riigikogu ette saada
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Lootuses kodu- ja väiketarbijatele elektri universaalteenuse hinda veel 1. aprillist kärpida, püüab ettevõtlusminister seadusemuudatused liita praegu riigikogus töös oleva eelnõuga.
Väljaspool börsi laiub suur ja salapärane maailm
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Investeerimisel on enim levinud varaklass võlakirjad ja aktsiad, kuid on olemas ka selline üldine varaklass nagu alternatiivsed investeeringud.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Rüütsalu sookvootidest: naised peaksid end ise üles andma
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Mul oleks väga hea meel, kui naised annaksid end ise üles, ka personaliotsingu büroodesse, et nad on valmis kaasa lööma nõukogudes, rääkis Ekspress Grupi juht Mari-Liis Rüütsalu sookvootidest saates "Kuum tool".
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Selgusid värsked aasta ajakirjaniku nominendid
Meediaettevõtete Liidu žürii valis täna aasta ajakirjaniku nominetideks Äripäeva ajakirjaniku Marge Ugezene, Delfi Meedia ajakirjaniku Holger Roonemaa ning Ukrainas käinud ajakirjanikud: Postimehest Jaanus Piirsalu, Eesti Rahvusringhäälingust Anton Aleksejevi ja Kristjan Svirgsdeni ning Delfi Meedia ajakirjaniku Roman Staropopovi.
Meediaettevõtete Liidu žürii valis täna aasta ajakirjaniku nominetideks Äripäeva ajakirjaniku Marge Ugezene, Delfi Meedia ajakirjaniku Holger Roonemaa ning Ukrainas käinud ajakirjanikud: Postimehest Jaanus Piirsalu, Eesti Rahvusringhäälingust Anton Aleksejevi ja Kristjan Svirgsdeni ning Delfi Meedia ajakirjaniku Roman Staropopovi.

Olulisemad uudised

Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.