13 juuli 1999

Maksuseadusega musta nimekirja

Tulumaksuseaduse eelnõu vabastab tulumaksust ainult selle osa ettevõtte tulust, mis reinvesteeritakse. Kasumi väljavõtmisel dividendidena või erisoodustusena säilib tulumaks. Alles jääb ka üksikisiku tulumaks. Vajadus maksuvabade firmade järele säilib, sest ettevõtja, kes on harjunud kasumi offshore-firma abil oma ettevõttest maksudeta kätte saama, peab ka uue seaduse järgi kasumit välja võttes maksu maksma.

Enamik tuntud maksuvabadest piirkondadest hakkavad kuuluma nn musta nimekirja (eelnõus «madala tulumaksumääraga riigid»), kus registreeritud firmadele tehtud maksetelt tuleb tulumaks kinni pidada. See ei too kaasa offshore-struktuuride kasutamise lõppu, vaid nende keerulisemaks ja kallimaks muutumise. Tekivad mitmest firmast koosnevad skeemid -- esimene firma, kuhu makse tehakse, on registreeritud nn valge nimekirja riigis, sealt kantakse raha offshore-piirkonnas registreeritud firmale.

Näiteks Euroopas on hakatud maksude planeerimisel tarvitama struktuuri, kus Inglismaal registreeritud firma tegutseb kui offshore-firma agent. Sellega kaasneb küll aruandluskohustus Inglismaal, kuid struktuuri korrektse vormistuse korral on võimalik tulumaksu legaalselt vältida.

Euroopa Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on käivitanud programmi nende piirkondade vastu, kus maksukohustus on oluliselt väiksem kui Euroopa riikides.

See puudutab ca 50 madala või nullmaksumääraga piirkonda, mille vastu ja suhtes juba kehtestatakse ja/või hakatakse peatselt kehtestama sanktsioone ja piiranguid või lastakse neil muuta ehk harmoniseerida maksuseadust.

Tulumaksuseaduse eelnõu jõustumisel võib Eestist saada uus offshore-piirkond, mille vastu OECD sanktsioonid kehtestab. Küsitavaks võib muutuda Eesti ühinemine Euroopa Liiduga, kui siinne maksuseadus erineb oluliselt liidu senisest majanduspoliitikast. Kuna Eestil on ulatuslik topeltmaksustamise vältimise lepingute võrk, muutume atraktiivseks rahvusvahelise maksuplaneerimise instrumendiks.

Eestis saab juba neli aastat kasutada ära ka täielikku konfidentsiaalsust aktsiaseltside registreerimisel, seda saab teha esitajaaktsiatega. Nii on reaalne, et Eestiga topeltmaksustamise vältimise lepinguid omavad riigid võivad need kõlvatu maksukonkurentsi tõttu lõpetada. See mõjuks omakorda halvavalt Eesti ekspordile.

Tulumaksuseaduse eelnõust praegusel kujul võidavad eelkõige maksukonsultandid, sest selle vastuvõtmisel säilib nõudlus offshore-struktuuride järele nii maksude planeerimise kui varade haldamise aspektist. Eri riikide maksusoodustuste kombineeritud kasutamine on ja jääb kõige efektiivsemaks vormiks. Kuna praegused offshore-skeemid on suures osas lihtsad, võimaldab täna kehtiv tulumaksuseadus neid enamasti suurema vaevata vaidlustada.

Maksuvabade firmade kasutamine on Eestis lapsekingades, sest puuduliku seadusandluse tõttu pole seni paljudel ettevõtjatel veel vaja olnud luua tõsiseid offshore-struktuure, mis vastaksid rahvusvahelistele standarditele.

Eelnõu heakskiitmisega muutuvad offshore-struktuurid keerulisemaks, sest on vaja tarvitada nn valgesse nimekirja kuuluvat firmat kombinatsioonis offshore-firmaga.

Arvestatav osa nn konsultante, kes täna offshore'i dokumente müüvad, ei suuda uue tulumaksuseaduse jõustumisel nõutaval tasemel rahvusvahelisi maksude planeerimise teenuseid pakkuda ja jäävad seetõttu mängust välja. Turg muidugi korrastub, kuid see ei saa olla valitsuse eesmärk.

Loodetav majanduskeskkonna ettevõtjasõbralikumaks muutumine võib Eestile hoopis kahjulik olla. On tingimata vajalik saada eelnõule enne sellele seaduse jõu andmist Euroopa majandusinstitutsioonide heakskiit. Vastasel korral võib meil osutuda võimatuks Eesti «sõbralikus keskkonnas» toodetud kaupade turustamine Euroopas.

Autor: Erik Vallaste

Hetkel kuum