Erataksojuht Jaan Välbe ütleb, et kuigi loa pikendamisel ei peaks tal liiklusrikkumiste ja tänavate tundmisega probleeme olema, plaanib ta varsti teisele tööle minna. Paremad peatused on suurtele firmadele antud, kesklinnas saavad väiksemate firmade ja erataksod seista ainult draamateatri ja kino Kosmose juures.
1988. aastal taksosõitmist alustanud Välbe sõnul oli erataksojuht siis tehtud mees ja võis kõrtsi ukse jalaga lahti lüüa, nüüd jätkub leiba vaid suuremate firmade taksojuhtidele.
Kosmose peatuses sõitjaid ootav taksojuht Andrei ütleb vene keeles, et riigikeele oskuse tunnistus on tal olemas. Temaga sõites ei tekkinud õigesse kohta jõudmises kahtlust, kuid eksamikomisjon nõuab loa pikendamisel riigikeele tegelikku algtasemel valdamist.
«Minul on aasta jooksul kirjas üks liiklusrikkumine, aga nendel võib tõesti juhtuda, kes päevad läbi sõidavad. Pole minu asi öelda, kas see eeskiri on realistlik, mina olen väike ametnik,» ütleb Toomas Rehepapp. Varem jäeti inimeste sõidutamise loast ilma vaid need taksojuhid, kes olid joobes roolis olnud või avarii põhjustanud.
Tallinna 1700 taksojuhi peale on üle 1400 auto. Enamiku uutest autodest on liisinud taksojuhid ise, vaid paar suuremat firmat, näiteks Tulika Takso, on oma autod ise soetanud. Liisitud taksodel sõidab sageli kaks meest, et kõrge liisingmakse end ära tasuks. Enamik taksojuhte töötab füüsilisest isikust ettevõtjana. Taksojuhid tasuvad firmadele dispet?erteenuse ja kaubamärgi kasutamise õiguse eest, firmad aga sõlmivad taksopeatuste kasutamise lepinguid.
Uut väiksema keskklassi autot liisiva taksojuhi kuu kulud liisingule, kindlustusele, bensiinile, varuosadele ja firmatasule on 10 000 krooni ringis. «Õigest» kohast kliente saavad taksojuhid aga elu üle ei kurda. «Purjus soomlaselt kroonides arve eest sama summa markade saamine ei ole probleem, kui aga õnnestub «majale» klient viia, teenib sellega 500 krooni,» märgib anonüümseks jääda soovinud taksojuht.