Kaja Koovit • 1 august 1999

Ettevõtja arvestab kursiriskiga

Eesti Panga ametliku kursi järgi tuli reedel ühe dollari eest maksta 14,6 krooni, mis on üle viie protsendi vähem rahareformi-järgsest kõrgeimast 15,43 kroonist, mis tuli dollari eest välja käia 13. juulil.

Kindlasti on Eesti ettevõtetel dollari tugevnemise perioodil olnud lihtsam oma kaupa müüa ja sellest on saadud erakorralist tulu, kuid dollari langus ei too endaga kaasa midagi katastroofilist, rääkis Optiva Panga analüütik Katrin Tinn.

Suurel hulgal rahvusvahelisi arveldusi teostava Eesti Telekomi finantsdirektor Tarmo Amer rääkis, et kuigi ettevõttel on palju rahvusvahelisi arveldusi, tuleb tegelikult raha üle kanda vähe, sest arveldused toimuvad neto ehk tasaarvelduse baasil. Ameri sõnul on ettevõttel küll suur laenuportfell, kuid see on euros ega kätke endas dollaririski.

«Eesti Energiat dollari kursi muutus eriti ei mõjuta, sest dollariga seotud arveldusi meil peaaegu ei ole,» lausus Eesti Energia finantsdirektor Sandor Liive. Liive sõnul arveldab ettevõte ka Ühendriikide firmadega euros.

Liive lisas, et ettevõtet mõjutab dollari kursi tõus positiivselt, sest see suurendab Eesti Energia konkurentsivõimet Lätis. Lätis müüvad konkurendid Leedust ja Venemaalt energiat dollarite eest, meie aga euros, mistõttu dollari tugevnemine on meile soodus. Liive sõnul ei mõju praegune dollari langustrend konkurentsivõimele negatiivselt, sest nende arvestused on tehtud tasemel, kus dollar maksab 13,5 krooni.

«Võrreldes möödunud aastaga on valuutariski omavad Eesti ettevõtjad hakanud seda tuletisinstrumentidega oluliselt rohkem maandama,» kinnitas Hansapanga tuletisinstrumentide osakonna juhataja Tõnno Vähk reedel.

«On näha, et ettevõtjad teavitavad endale valuutaarveldustega kaasnevat riski ja suudavad olukorda hinnata,» märkis Vähk.

Vähi sõnul osteti dollari tugevnemise ajal palju dollari müügioptsioone. «Kes seda tegid, neil läks hästi,» tõdes Vähk. Tema sõnul ei ole tuletisinstrumentidel fikseeritud teenustasusid, kõik sõltub mahust. Tavaliselt algavad valuutaoptsioonid 100 000 dollarist, lisas Vähk.

Kui vanasti kasutasid ettevõtted põhiliselt forvardeid, siis nüüd tehakse rohkem optsioone. Vähk märkis, et optsioone peaksid forvarditele eelistama need ettevõtted, kelle tuleviku rahavood pole kindlad, sest optsiooni võib ka kasutamata jätta. Forvardit tuleks kasutada vaid siis, kui tegemist on kindla rahaga, soovitas Vähk.

Ameri sõnul on Telekom väikestes mahtudes kasutanud optsioone.

«Maailmas on ootused suunatud dollari edasisele nõrgenemisele,» sõnas analüütik Katrin Tinn ja lisas, et sügisest prognoositav Euroopa majanduse tugevnemine peaks Eesti ettevõtteid positiivselt mõjutama.

Hetkel kuum