Röövida kõlbab ka autot aastast 1987

Kaks naistelt röövitud autot tõestavad, et ka vanema auto omanik ei saa ligimese suhes usaldav olla.

2. augusti õhtul rööviti auto kinnisvaramaaklerist naiselt. 18aastane noormees, kes sai maakleri andmed ühe oma tuttava tehtud korteritehingu kaudu, lubas maaklerile näidata oma vanaemale kuuluvat kinnistut. Viimane pidi asuma Harjumaal, Vanamõisa külas.

Noormees ja 1972. aastal sündinud maakler kohtusid 2. augusti õhtul Laagri bussipeatuses. Noormees istus seal maakleri auto tagaistmele. Veidi enne kella 9, kui oldi jõutud üksildasele metsateele, sundis noormees maakleri relvataolise esemega ähvardades peatuma ning röövis naiselt sõrmused ja kaelaketi. Seejärel sõitis ta naisele kuuluva 1987. aasta Audi 80ga minema.

Naine kutsus lähimast talust abi, ja kuigi politseilgi oli raskusi üksildases paigas asuvale sündmuskohale jõudmisega, oli öösel kella 2ks röövli isik tuvastatud.

Kaks päeva hiljem noormees vahistati, auto tagastati omanikule. Asja uurinud politseiniku sõnul võiski noor kurjategija auto röövida põhiliselt kuriteopaigast lahkumise eesmärgil, inspiratsiooni teoks sai ta oma kriminaalse taustaga sõpradelt.

Kurvemini käis 1948. aastal sündinud Lääne-Virumaal elava veterinaari käsi, kellelt rööviti 1987. aasta Mazda 323. Autosse jäid ka kannatanu dokumendid.

Röövliteks olid kaks umbes 25aastast eesti keelt kõnelevat noormeest. Paar nädalat enne röövi palusid nad ühelt Lääne-Virumaal Lasilas elavalt naiselt abi oma auto, Nissan Silva pukseerimiseks. Tasu lubasid nad tuua hiljem.

8. augustil tõidki mehed pukseerimise vaevatasuks 50 krooni, palusid aga ühtlasi, et naine viiks nad Tamsalusse.

Naine nõustus. Üks noormeestest istus juhi kõrvale, teine tagaistmele. Lasila ja Tamsalu vahelisel teelõigul, kus kummalegi poole teed jäi vaid mets, kästi naisel auto peatada ja metsa minna.

Oma kavatsuse tõsisuse tõestamiseks lõikas taga istuv noormees noaga lõhki naise põse. Kannatanu sõnul poleks mehed sellega piirdunud, kui möödasõitev auto poleks neid ehmatanud. Seejärel viskasid mehed oma ohvri autost välja ja sõitsid minema. Noormeeste isikud on kindlaks tehtud, kuid autot veel leitud pole. Omaniku esindaja sõnul olevat see Tallinnas maha jäetud.

Asja uuriva politseiniku sõnul pole kurjategijad asjatundjad. Kumbki auto pole väljalaskeaasta tõttu nende seast, mida röövlid ihaleksid.

Tänavu on teada kolmaski naiselt auto röövimise juhtum. 15. jaanuaril kl 17.30 tungis tundmatu vene keelt kõnelev maskis kurjategija, kellel käes puust kurikas, Loksa vallas Hara külas asuvasse tallu, sidus kinni talu omaniku, 1948. aastal sündinud Mai, varastas riietusesemeid, kuldehteid, mobiiltelefoni ja sõitis ära kannatanu kasutuses oleva sõiduautoga Audi A4. Ka seda autot pole tänaseni leitud.

Mingeid reegleid selle kohta, kuidas autoröövlitega käituda, pole ka meie firmal, ehkki oleme röövlitega aeg-ajalt kokku puutunud.

Turvaseadmed võivad kuitahes head olla, lõpptulemus sõltub siiski inimesest, tema psühholoogiast. Kriisiolukorras ei mõtle inimene ju oma varale, vaid eelkõige elu säilitamisele.

Siiski oleme tegelenud autode ärandamiskindlamaks muutmisega, näiteks värvinud autodele kaheksasse kohta embleeme, mida pole lihtne eemaldada või varjata.

Meie firma taksodel on raadioside ja seade, mis seiskab auto mootori mõni minut peale nupule vajutamist. Viimane pole kuigi kallis, tema hind jääb alla 2000 krooni. Õnneks pole seda abinõu tänaseni tarvis läinud.

Olukord, kus maakleri teenust palunud inimene osutub röövliks, on äärmiselt harv ja maakleri amet iseenesest ohtlik ei ole.

Teoreetiliselt võib niisugune asi juhtuda näiteks algajaga, kes lepib kokku kohtumise talle tundmatu inimesega, helistamata viimasele isegi tagasi ja pärimata tema ostuhuvi tõsisust. Professionaal ei satu võõra inimesega üksildasse maakohta ka seetõttu, et teeb endale varem selgeks, mis on müüdav, mis mitte. Väljaspool Tallinna on müüdavad väga üksikud objektid, ülejäänuid vaatamas käies kaotab maakler lihtsalt oma aega.

Röövi ohvriks langemise ohust palju suurem hirm on maakleritel sattuda petturile. Siingi on oht suurem üksiküritajatel, suure firma töötajatel on asi lihtsam.