Prognoosid: optimistid ja pessimistid

Seoses majanduslanguse ja majanduse segasemate arenguperspektiividega on ka Eestis hoogu saanud majanduskasvu ennustamine. Poliitikud ja analüütikud tulevad välja pidevalt uute numbritega, kuid peaaegu kunagi ei ole nendes intervjuudes räägitud, millised on lähteandmed ja arutlused, mille põhjal vastavaid tulemusi saadakse. Vahel tundub, et mudeleid majanduskasvu prognoosimiseks polegi, lähtutakse üksikutest eksperthinnangutest.

Valitsevate poliitikute puhul võib helge tuleviku ennustamist pidada nende töö iseloomust tingitud protsessiks. Samavõrra püüavad opositsiooni esindajad näidata valitsuse saamatust uue ja helgema homse kujundamisel. Meenub mõne aasta tagune vaidlus peaminister Tiit Vähi ja Eesti Panga vahel. Valitsus leidis, et 2--4% majanduskasvu (sisemajanduse kogutoodangu kasvu) juures on majanduse areng päris kiire ja Eesti Pank leidis, et 1--2% areng on stagnatsioon.

Iseenesest on prognoosimine süütu tegevus, mis ei tohiks kellelegi kurja teha. Tõsiseks muutub olukord siis, kui roosale tulevikunägemusele ehitatakse üles igapäevane argielu. Drastilisem näide on 1999. aasta eelarve koostamine. Esialgu saadi eelarve mahuks 18,4 miljardit krooni, poole aasta pärast koostati 1 miljardi kroonine negatiivne lisaeelarve ja praeguseks ei piisa väidetavalt ka sellest. Seni pole selget vastust, kui palju olid valed planeerimistulemused tingitud poliitilistest teguritest, kui palju oskamatusest ja kui palju muutunud majandusoludest.

Majandusprognoosi kurioosseim näide on rahandus- ja majandusministeeriumide erinevad prognoosid. Ühe valitsuse erinevate ministeeriumite samade andmete põhjal esitatud tulemused tekitavad ettevõtjates küsimuse: millega on tegu?

Teine asi, millest ei räägita, on võimalik mõõtmisviga. Kas nii suure täpsusega (0,05%, nagu teeb rahandusministeerium) on üldse võimalik Eesti majandust kirjeldada? Sama hästi võib kirjutada tänavuseks majanduskasvuks 0,4120932%. Praegu arvestatakse SKT hulka ka ca 12% varimajanduses toodetud sisemajanduse koguprodukti. Kui 12% osas on andmed udused, ei saa tulemus olla täpsem kui mõni protsent.

Tehnoloogias kasutatakse seadmete projekteerimisel varutegureid, mis peegeldavad tulemust oodatavate töötingimuste ja reaalselt juhtuda võivate töötingimuste vahel. Sarnast metoodikat on võimalik kasutada ka eelarve kujundamisel. Kui majanduskeskkonna oodatavad muudatused on suured, tuleb eelarve teha kõhnem ja kui olukord stabiilsem, oleks reservid väiksemad.

Ettevõtjate optimism lubab hoolimata tagasiminekust aasta esimesel poolel ka selle aasta prognoosi suhtuda optimistlikult.

Autor: Rünno Lumiste