Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas Eestis võiks olla mitu riigikeelt?
Eesti Vabariigi riigikeel on eesti keel. Kui Eesti kodanikud oskavad suhelda ka teistes keeltes, siis see on ainult rikkuseks nii neile endile kui meie riigi rikkus. See on põhimõtte küsimus, täpselt nii nagu ka see, et kui ma tahan keelt õppida, siis ma õpin, ja kui ma olen kultuurne inimene, siis ma suhtun kõikidesse keeltesse, kõikidesse kultuuridesse võrdse austusega. Aga kui ma olen Eesti riigi kodanik, siis minu jaoks on sellele küsimusele ainult üks vastus -- riigikeel on eesti keel.
Ma pole veendunud, et lisaks eesti keelele oleks otstarbekas kehtestada veel teisi riigikeeli. Samas kujuneb nii inglise kui vene keele ladus valdamine üheks Eesti inimeste edu pandiks ja muudab meid kõiki konkurentsivõimelisemaks. Selleks, et suur osa elanikkonnast suudaks tulevikus raskusteta suhelda nii inglise kui vene keeles, peab võõrkeelte õpetamise tase koolides kardinaalselt muutuma. Tuleb luua olukord, kus pealetuleva põlvkonna hea keeleoskus ei ole vaid eliitkoolide lõpetajate privileeg. Eesti puhul tuleb esile tõsta koole, kes jätkavad või on taas alustanud vene keele õpetamist. See on oluline nii sise-, välis- kui majanduspoliitiliselt
Ma arvan, et nii kaua kuni niisugune nähtus nagu riik/keel üldse säilib -- meil ei ole põhjust arvata, et see nii igavesti kestab -- peab Eesti riigikeeleks olema eesti keel.
Olen ses küsimuses konservatiivne -- ma ei poolda teist riigikeelt eesti keele kõrvale. Rahvusriigil peaksid olema ikka rahvusriigi sugemed. Kellel on vaja, see õpib inglise keele nagunii selgeks, see ei tähenda, et riigi iga kodanik peaks inglise keelt valdama.
Meie ametlikult ei toeta ega ka võitle Joakim Heleniuse ettepaneku vastu. Ausalt öeldes ei oskagi ma arvata, kui tõsiselt tuleks seda ettepanekut kaaluda. Samas arvan, et Eesti majanduskeskkond on piisavalt liberaalne ja atraktiivne selleks, et meelitada siia välisinvestoreid. Investeeringute tulumaksuvabastus lisab atraktiivsust veelgi. Eesti riigi ja eestlaste üks tähtsam identiteedi vorm on meie keel, mida oleme vaatamata nõukogude perioodile suutnud elus ja au sees hoida. Ma leian, et eestlaste keskmine inglise keele oskus on küllalt hea, mida on tõstnud esile välismaalasedki. Keeli võib ikka ja alati paremini osata, ega neid sellepärast veel riigikeeleks pea kuulutama.