• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konservitehas sai uued juhid

    ASi Salvest nõukogu esimees Veljo Ipits ütles, et Robert Jaani asus tööle konservitehase tegevdirektori ja juhatuse liikmena ning Heiki Tuul turundusdirektorina. Ligi kakskümmend aastat Salvesti ning selle eelkäija Tartu konservitehase eesotsas olnud Matti Holterist saab ettevõtte nõukogu liige.
    «Leidsime, et olemasolevate jõududega ei suuda me tagada vajalikku arengutempot,» põhjendas Ipits spetsialistide palkamist. Tema sõnul kulutab Salvest viie aasta jooksul üle 30 mln krooni hoonete rekonstrueerimiseks ja seadmete väljavahetamiseks.
    «Eesmärk on saada eurosertifikaadid,» lisas Ipits. Praegu ei saa Salvest eksportida Euroopa Liitu ühtegi toodet, milles on liha sees. Matti Holteri andmeil moodustab ekspordi osa Salvesti toodangust vaid 1,6 protsenti.
    Salvest müüb oma toodangut põhiliselt Leetu, Saksamaale ja Iisraeli. Kaks aastat tagasi tegi Salvest katse eksportida bor?isuppi New Yorgis elavale poolele miljonile venelasele. «Idee takerdus partneri ja Ameerika bürokraatia taha,» nentis Ipits.
    Heiki Tuul ütles, et arvestades Salvesti potentsiaali on kõige mõistlikum jääda Balti riikide turule. «Lõunanaabrite jaoks tuleb teha tooteid, mida seal tarbitakse, mitte proovida müüa seda, mida me hetkel toodame,» ütles ta. Tuule kinnitusel tuleks alustada toodangu varustamisest läti- ja leedukeelsete siltidega.
    Salvesti suurim konkurent mooside ja kurgikonservide tootmisel on AS Põltsamaa Felix. Paar nädalat tagasi alustas Felix ka konservsuppide tootmist.
    Matti Holteri hinnangul on Salvesti käes konservsupi turust Eestis 40 protsenti ja lastekonservide turust viiendik. Aastas toodab Salvest 2200 tonni konserve. Ettevõtte tänavune käive tuleb 43 ja kasum umbes miljon krooni.
    Veljo Ipitsa sõnul on firma kogu kasumi investeerinud seadmetesse. «Meie laenukoormus on väga väike,» lisas ta.
    Ipitsale kuulub 1994. aastal erastatud Salvestist 79%. Matti Holter on 9 protsendi aktsiate omanik ja Salvesti finantsdirektorile Tamara Gubenkole kuulub 3 protsenti. Ülejäänud aktsiad on Salvesti töötajatest väikeaktsionäride käes. Salvesti aktsiakapital on 2,7 miljonit krooni.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.