Sadama uus juht paneb rõhu müügile

Muugal näiteks on pool sadamat veel välja arendamata. Kindlasti saab palju ära teha koostöös operaatoritega, et Tallinna Sadamat kui logistilist keskkonda maailmas paremini müüa. Aktiivset müügitööd nagu ka konkreetset arengukava 10 või 15 aasta peale pole seni olnud. Uute kaubavoogude otsimine oli täielikult operaatoritele jäetud, kuid ka sadam on kaubavoogude suurendamisest huvitatud.

Usun, et ettevõte on pisut efektiivsemalt tööle hakanud. Kulunumbrid on eelmise aastaga võrreldes vähenenud. Teatud toimingutest, nagu näiteks turvamine, oleme loobunud.

Sadamatasud pole pikka aega kasvanud. Kui arvestada inflatsiooni, siis on need pigem vähenenud. Tariifide analüüsimine praegu käib.

Operaatorile peab iga järgnev kaubatonn odavam tulema. Pakterminali madalam keskmine tonnihind tuleb näiteks just sellest, et kogused on teistega võrreldes palju suuremad. Põhiosa tuludest, umbes poole, saab sadam hoopis laevadelt sildumis- ja kaimaksudena, mida arvestatakse tonnaazhi pealt. Suur osa tuleb ka reisijamaksust, renditasud ja muud teenused annavad väiksema osa.

Muutsime natuke organisatsiooni struktuuri, tugevdades arenduse ja turunduse poolt. Sellega seoses kutsusime Ühispangast tööle Erik Sakkovi ja novembris tuleb veel Tõnis Segerkranz arendusküsimustega tegelema.

Kui keegi oskaks öelda, milles see väljendub. Sadam on end kogu aeg kahe panga vahel jaganud vastavalt pankade turuosale ja arveldamine toimub traditsiooniliselt läbi Hansapanga. Laenu Eesti pankadest me küsinud ei ole ja tõenäoliselt ei küsi ka. On vaid üks eriti soodsatel tingimustel Lääne-Euroopast võetud laen.

Ei, ei ole. Venspils on suurem. Lähikonna sadamad spetsialiseeriti ju juba Nõukogude ajal. Muuga sadam ehitati banaanide ja viljaabi toomiseks, Riia sai suure konteinersadama, Venspilsi toodi naftajuhe. Klaipedasse jäid aga metall ja puistekaubad.

Head. Kaubamaht peaks kasvama 23--24 protsenti, reisijatevedu 11--12 protsenti. Loodame, et reisijate arv tõuseb 6 miljonini. Puhaskasum peaks tulema 250 miljoni krooni ringis.

Eks peame siis oma plaanid üle vaatama, kui reisijate arv tõesti kaks korda vähenema peaks. Võib-olla hakkame sadama territooriumil mingit muud tegevust arendama.

Oluline on konteinerkai ehitus Muugale. Konteinervedude maht kasvab kogu maailmas keskmiselt 7--10 protsenti aastas, sest see võimaldab igasuguseid kaupu ükskõik millise veoliigiga kiiresti liigutada. Lisaks soovib USA firma Ruma rajada Muuga sadamasse suure võimsusega metallitöötlemistehase, mis tähendab käikuminekul meile 2--3 miljoni krooni eest täiendavaid kaubavoogusid.