Kindlustusturg vajab tuge

- Olete jälginud Eesti kindlustusturu arengut alates 1991. aastast. Kuidas te neid muutusi kirjeldaksite?

Kindlustusseltside ülesehitamise ja kiire arengu aastad kuni 1997. aastani on seltside jaoks olnud samas nii õnnistus kui ka kahju. Viimast selle tõttu, et nad on kaotanud kiirusetaju, mis on neile nüüd kurvalt kätte maksnud. Samas on nad suure arengu läbi teinud ning professionaalsuse taseme tõus on märgatav. Ometi on kindlustusturg olukorras, mida nad pole ära teeninud. Selle asemel, et müüa usaldust ja seda täita, on mõni selts tegelenud mustkunstniku peegli ja suitsutrikkidega. Nüüd peavad teised seltsid seda usaldust taastama hakkama.

- Seltside pankrotis on süüdistatud auklikku kindlustusseadust, mis ei lase inspektsioonil seltse piisavalt kontrollida. Kas süü on vaid seaduses?

Olukorra kontrolli all hoidmisel on muidugi suur osa kindlustusinspektsioonil. Kuid samas on järelevalve osa rahandusministeeriumist ning tema tegevus sõltub sellest, kuidas minister toimuvasse suhtub. Seni on olnud rahandusministreid eri kaliibriga, kuid kõigi tegevus on jäänud nõrgaks. Ma ei mäleta kordagi, kus minister oleks isiklikult asjasse sekkunud.

- Ometi on tegu panganduse kõrval finantsturu ühe olulisema valdkonnaga...

Loomulikult. Kui minister oleks õigel ajal jala maha pannud ja öelnud, et siit maalt ja mitte edasi, oleks olukord parem. Samas toimus ministeeriumi tasemel ka äärmiselt tugev lobby uue seaduse vastu, mida seni pole vastu võetud. Just praegu upakil olevate seltside juhid olid selle vastu. Nii on toimunud osas seltsides sihikindel ettevõtte omaniku huvides ära kasutamine, mida ma ei suuda andestada. Praegu on jäänud üks-kaks seltsi, kelle tegevuses võib ette näha raskusi, mis võivad olla samuti hullude tagajärgedega.

- Mis seltsid need on?

Kui liiga vara midagi välja ütelda, võib see tekitada põhjendamatu lumepalliefekti.

- Mida soovitate tavainimesel seltsi valides silmas pidada?

Allesjäänutest on usaldatavad kindlasti seltsid, kelle omanik on pikka aega oma usaldusväärsust tõestanud. Eesti turg on väga väike, et kiirelt midagi võita ja nende investeeringud siia on tehtud pikaajaliselt. Elukindlustusseltside ja pankade tegevus on hingelt sarnane, mistõttu nende kokkukuulumine on loomulik. Pankade omanduses olevate seltside puhul tasub vaadata, mis pangaga on tegu.

- Kes pärast teie pensionile minekut tuleva aasta algul siinse esinduse üle võtab?

Emafirmast tuleb siia tööle Richard Scholl, kel on 25aastane kindlustuskogemus. Tal on ka võrdlus eri arenevate riikidega. Mina jätkan mõnda aega nõustajana.