Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riiklik statistika kajastab majanduse olukorda objektiivselt
Riiklik statistika hõlmab kõiki ettevõtteid, nii suuri kui ka väikeseid, niisiis pole põhjust arvata, et avaldatav statistika moonutab Eesti majanduse olukorda.
Riikliku statistika vaatluse alt ei ole väljas ükski ettevõtete grupp (vastupidist väidab Eve Piibeleht 5. oktoobri Äripäevas ilmunud kirjutises ?Statistika ei arvesta väikeettevõtetega?). Andmeid kogutakse kõigilt 20 ja enama töötajaga ettevõtetelt. Vaid mõnes üksikus valdkonnas on selleks piiriks 50 töötajat.
Ülejäänutest, nn väikeettevõtetest, tehakse juhuslik valim ja andmeid kogutakse ainult valimisse sattunud ettevõtetelt.
Valim koostatakse nii, et väikeettevõtete vastamiskoormus oleks võimalikult väike, st et nad ei peaks täitma kõiki küsimustikke, vaid ainult osa.
Kogutud andmete põhjal hinnatakse kõigi väikeettevõtete koondnäitajaid. Seda tegevust nimetatakse algandmete laiendamiseks ehk üldkogumile üldistamiseks ning kogu vastavat metoodikat valikuuringuks.
Sel aastal kogus statistikaamet vähem kui 20 töötajaga 39 000 ettevõttest algandmeid pooltelt. Näiteks küsiti 1999. aasta majandusnäitajate kohta andmeid ligikaudu 17 protsendilt 1?9 töötajaga ettevõttelt ja 43 protsendilt 10?19 töötajaga ettevõttelt.
Kogutud andmed laiendati ja liideti enne avaldamist ülejäänud, nn suurte ettevõtete, andmetega.
Nii toimitakse ka palgastatistikas. Kui palgastatistikas jääksid väikeettevõtted arvesse võtmata, oleksid tulemused hoopis teistsugused.
Kirjeldatud valikuuringumeetodiga on paljud arenenud riigid majandusandmeid kogunud juba aastakümneid. Nende kogemustest on teada, et kvaliteetsema lõpptulemuse annab pigem korralikult läbiviidud valikuuring kui kümnete tuhandete ettevõtete lausküsitlemine.
Võrreldes mitmesuguseid andmeallikaid võime leida erinevaid arve. See on tingitud erinevatest definitsioonidest ja kasutatavast metoodikast, aga ka andmete kogumise ja töötlemise täpsusest.
Statistika kvaliteet sõltub väga paljudest teguritest, kvaliteeti hüppeliselt parandada on võimalik väga harva, kuigi pidev töö sel alal kuulub statistika tegemise juurde. Loomulikult ei puuduta see ainult riiklikku statistikat.