Libe põrand ohustab töötaja elu

Tööinspektsiooni järelvalve osakonna peaspetsialisti Arvo Räägu sõnul saavad ohutu põrand ja trepid alguse juba projekteerimisest. ?Vene ajal olid näiteks treppidele ranged normid, praegu neid aga ei ole,? sõnab ta. ?Sellest hoolimata peab projekteerija lähtuma heast tavast ja tegema kõik, et põrandad ja trepid oleksid ohutud,? leiab Rääk.

Järgmise sammuna tuleb valida õige põrandakate, mis vastaks ruumide kasutaja vajadustele. ?Paljud ehitusfirmad pakuvad klientidele näiteks vannitoa põrandale panemiseks tegelikult seinale mõeldud plaate, mis on maas väga libedad,? nendib Arvo Rääk. ?Näiliselt on see kliendile vastutulek, tegelikult teevad aga nad karuteene, sest märja jalaga vannist välja astudes on sellised plaadid oma libeduse tõttu äärmiselt ohtlikud.?

Tartus tegutseva Ropka Põrandapoe direktori Priit Alasoo sõnul on vannitoas kasutamiseks aga kõige turvalisemad spetsiaalsed mustrilised PVC-katted, mis ei muutu märjaks saades libedaks ning millel ei libise ka paljas jalatald.

Tööinspektsiooni peaspetsialisti Arvo Räägu sõnul esineb vale põrandakattematerjali tõttu mõnikord ka lausa tragikoomilisi olukordi. ?Külastasin ühte euronõutele vastavat Eesti toiduainetööstuse ettevõtet, meile anti selga valged kitlid, jalga pandi sinisest plastikust sussikesed,? meenutab Rääk. ?Selleks aga, et põrandal püsti jääda, viskasid töötajad põrandale liiva.?

Tihti muudab põranda ohtlikuks ka vale tehnoloogiline protsess. ?Näiteks Harjumaal tõsteti ühes ettevõttes märga puitu kraanaga üle kogu tehase, vesi tilkus maha ja muutis kogu töökeskkonna ohtlikuks,? räägib Arvo Rääk.

Ropka Põrandapoe direktori Priit Alasoo kinnitusel on kõige turvalisemaks põrandakatteks kumm, mille laiemale levikule on takistuseks selle kõrge hind ? ligi 600 krooni ruutmeeter.

Hinnaklass madalamal on mitmesuguse otstarbega mustrilised PVC-katted, mis sobivad kasutamiseks nii büroos kui ka kodus.

Kõige ohtlikum on Priit Alasoo sõnul koduseks kasutamiseks mõeldud sileda pinnaga linoleum. ?Võite kodus ise sellest märja lapiga üle tõmmata ja vaadata, kui libedaks see siis muutub,? nendib Alasoo.

Väiksemate pindade puhul on kõige kindlam kaitse libeduse vastu spetsiaalne teip, mida saab kleepida nii põrandatele, kui ka treppidele. Alasoo sõnul sobivad näiteks 3M-teibid lisaks siseruumidele kasutamiseks ka õues olevatel betoontreppidel.

Tihti kasutatakse treppidel sageli ka spetsiaalset metallliistu, mille profiil takistab libisemist või siis metallliistu, kuhu on võimalik panna libisemist takistav kummiriba.

Tööinspektsiooni andmetele on tänavu esimese 9 kuuga kukkumiste tagajärjel hukkunud kolm inimest, tööl olles on kukkudes viga saanud 143 ning teel tööle 119 inimest.

?Tihti juhtub ka seda, et inimene kukub või komistab ilma ühegi põhjuseta, kuid umbes 70 protsendil juhtudest inimene komistab või astub millegi peale,? nendib tööinspektsiooni peaspetsialist Arvo Rääk.

?Vanasti oli töökaitseseaduses sees, et töökoht peab olema libisemist ja kukkumist välistavas seisundis, kuid uus seadus seda otseselt ei ütle,? lisab ta.

Ropka Põrandapoe direktori Priit Alasoo kinnitusel inimesed siiski mõtlevad ohutuse peale. ?Seda, mida kolm aastat tagasi peeti kalliks, kasutatakse praegu hoolega,? leiab ta. ?Saadakse aru, et teatud kulutus tasub ennast ära, mitte ei oodata hingevärinal, et teatud arv kukkumisi täis saaks.?