Elektroonilised kommertskäkid peletavad kliente eemale

Paraku on nii, et teadmiste või kogemuste puudumise tõttu eksitakse tihti e-postiturun-duse põhireeglite vastu ning loodetud kasu asemel rikutakse heal juhul firma mainet, halval juhul aga e-kirja kui efektiivse reklaamikanali mainet üldiselt.

E-kirja pealkirjal (ingliskeelselt subject) on kogu elektronposti kommunikatsioonis kõige kriitilisem roll. See, kas inimene avab e-kirja, sõltub paljuski sellest, kui ahvatleva pealkirja olete e-postile pannud.

Minu postkasti ilmus teade EMT-lt, mille pealkirjaks ?Olümpiamängude ennustusvõistlus?. Iseenesest täiesti õige pealkiri, sest kiri rääkiski sellest, kuidas EMT korraldab ennustusvõistluse. Kahjuks jäi see kiri avamata, sest pealkiri oli nii emotsioonitu, et kohe kuidagi ei kutsunud selles võistluses osalema.

Hoopis teistmoodi mõjus aga järgmise pealkirjaga e-kiri ?Jarmo, have you seen this?? (eesti keeles: Jarmo, kas sa oled seda näinud?). Mida ma peaksin olema näinud? Kas ma olen millestki ilma jäänud? Selline pealkiri tekitas huvi ja kutsus avama. Kiri ise sisaldas paari head interneti-turunduse nippi ning viidet tarkvaratootele.

Viimases näites kasutati minu nime. Loomulikult see mõjub ja tähelepanu kontsentreerub hetkega. Personaalse tervituse lisamine e-kirjale tõstab oluliselt e-kirja müügi edenduse efektiivsust. Praegusel andmebaaside ajastul ei ole tehniliselt kaelamurdev trikk lisada meili vastuvõtja nimi või mõni muu isikuga seotud detail.

Andmebaasidega ühilduvaid personaalseid e-kirju saatvaid programme on mitmeid, neid saab proovimiseks ka internetis alla laadida. Ise olen kasutanud WorldMerge?i (www.coloradosoft.com).

Järgmine komistuskivi, mille otsa mitmed Eesti e-posti teel reklaamijad koperdavad, on e-kirja kujundamine. Mitmed kommertsiaalsed meilid kujutavad endast ühte pikka rida, mida tuleb lõputult paremale kerida, et kirja sisu lõpuni lugeda.

Vähemalt mõne e-posti kujundamise rusikareegli võiksid praegused reklaami e-kirjade saatjad siiski ära õppida. Kasvõi selle, et standardiks loetakse 65 tähemärgi pikkust rida, mille järel tuleb vajutada Enter-nupule, sest erinevad elektronpostiprogrammid kipuvad ridu lõhkuma nii, kuidas heaks arvavad.

Oskuslikumad e-kirja disainerid kasutavad klaviatuuril leiduvaid tähemärke ja sümboleid isegi graafiliste e-kirjade loomiseks. Eriliselt hästi kujundatud sõnumi saaja võib oma programmis kirja avades leida aga ridade viisi ebakorrapäraseid kriipse või kaootiliselt numbreid, sest tema e-posti programm ei vasta saadetud sõnumi tehnilistele tingimustele.

Parim programm e-kirja kirjutamiseks on tavaline Notepad, mis käib kaasas iga Windows?iga. Notepadis kirjutades ning sealt teksti e-kirja saatmise programmi kopeerides võite kindlad olla, et suure tõenäosusega näeb vastuvõtja sama pilti, mis te saatsite.

Kui soovite e-kirjaga lähetada ka linki teatud toote või teenuse lehele, tuleb olla üsnagi ettevaatlik.

Halb näide juhtus hiljuti, kui juhtiv arvutitootja saatis isadepäeva eripakkumise. E-kirjas ei olnud kordagi mainitud, mis toodet reklaamiti, vaid selle koha peal oli link. Outlook oli aga lingi poolitanud just niimoodi, et aktiivseks jäi vaid pool lingist. Sellele klikkides avanes aga veateatega lehekülg. Proovides linki kopeerida brauseri aknasse kopeeriti vaid allajoonitud osa. Lõpuks õnnestus mul reklaamitud tooteni jõuda vaid nii, et kopeerisin lingi esimese ja teise osa eraldi. Paljudel sellist vastupidavust aga pole. Seega püüdke selliseid pikki lohisevaid linke vältida, kasutades näiteks edasi viitavaid veebilehekülgi.

Senikaua kui igapäevaste elektronkirja põhinormide vastu eksitakse, ei maksaks vähemalt Eestis veel rääkida elektronpostist kui tõsiselt võetavast internetireklaami kanalist.

Autor: Jarmo Tuisk