Värske turismiseadus sülitab tarbijakaitsele

Värske turismiseadus, mille ebaprofessionaalset vormi ja ebaloogilist sisu juba mitmed ettevõtjad kritiseerinud on, muudeti Riigikogu majanduskomisjoni poolt küll paremaks, kuid jätab lugeja siiski nõutuks.

Juhin tähelepanu grotesksele möödalaskmisele kahe ettevõtlusliigi, reisikorraldaja (loe: pakettreiside operaatori) ja reisibüroo (loe: reisiteenuste agentuuri) osas.

Tundub uskumatuna, kuid turismiseaduseks ristitud akt paneb ühte patta riskantsete pakettreiside tootja ja riskivabade reisiteenuste edasimüüja. Mõlemad peavad miskipärast ühtviisi esitama riigile suhteliselt pisikese tagatise ? 1% plaanitavast käibest. Klassikalise reisibüroo puhul tundub toodud protsent igati normaalne, sest vaid väike osa tema läbimüügist on seotud müüja enda riskiastmega.

Näiteks Estraveli müügist ainult 1 protsent on sellised pakettreisid, millel täna puudub seaduslik tarbijakaitsegarantii.

Jagades kogu tagatissumma selle riskantse 1% osa peale, leiame, et iga Estraveli klient, kes ostab meilt Estraveli enda või muu kodumaise operaatori pakettreisi, on tulevikus kaetud riikliku sundtagatisega 100% väärtuses oma reisi maksumusest. Pole paha.

Nüüd aga teeme sama arvutuskäigu läbi Wris Toursi puhul ja saame sada (!) korda väiksema suhtelise katte. Miks? Sest Wris Tours ei ole reisibüroo ja tema kui klassikalise pakettreisioperaatori müügimahust 100% moodustavad just need riskantsed tooted, millel praegu sundgarantii puudub.

Seaduses nõutud 1% suurune tagatis tähendab siin seda, et vaid üks klient sajast on tulevikus kaetud oma reisi hinnale vastava garantiiga. Või teisisõnu: ostad otse tootjalt 10 000 krooni maksva reisipaketi ja oled riiklikult kaitstud vaid saja krooni ulatuses. Head reisi.

Paljude pentsikute seadusepunktide kõrval torkab silma reisibüroo definitsioon.

Nimelt kuulutab see, et reisibüroo on ettevõtja, kes müüb reisikorraldaja (loe: pakettreisioperaatori) poolt toodetud pakettreise. Ometi on kõikjal maailmas reisibüroode põhitegevuseks hoopis lennupiletite müük regulaarliinidele. Eesti suurematel reisibüroodel on see 60-70% kogumüügist.

On olemas reisibüroosid, kes teenindavad ainult äriklientuuri ega vahenda ühtegi pakettreisi. Kuna nemad nagu polekski antud seaduse alusel enam reisibürood, siis tekib küsimus, kas nad üldse peavad registreeruma ja riigile sundtagatisi esitama.

Küsimusi tekib seadust lugedes palju muidki. Mida aga pole, on vastused. Neid jäävad ootama nii tarbijad kui ka ettevõtjad.