• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti arveldused ELiga on prognoositavad

    Kui palju raha saab Eesti Euroopa Liitu astumisel ELi eelarvest ja mis ta ise sisse maksma peab? Ehkki seda küsimust pole liitumisläbirääkimistel veel käsitletud, on sellele võimalik vastata. Igatahes on siin vähem ebaselgust kui näiteks tööjõu vaba liikumise või Eesti vabakaubanduslepingute tuleviku suhtes.
    Olenemata läbirääkimiste tulemustest annab arveldustele Brüsseliga üsna selged raamid liikmesriikide juhtide märtsis 1999 Berliinis paika pandud ELi eelarvekava aastaiks 2000?2006.
    Kava kohaselt on uutele liikmetele 2002?2006 eraldatud 45,39 mld eurot. Koos uute liikmesriikide endi sissemaksetega oleks summa 58,52 mld eurot.
    Just neil aastail peab analüütikute enamik tõenäoliseks esimeste uute liikmete vastuvõtmise. Varasemate aastate eraldised on reserv, mida saab Berliinis otsustatu kohaselt kasutada vaid uutes liikmesmaades. Arvestades, et liitumise eel plaanib EL maksta nii kandidaatmaadele kui endise Jugoslaavia riikidele kokku 3,3 mld eurot aastas, on kasv 4?5 kordne.
    Eestile tähendab ELi eraldiste 4?5 kordne kasv, et need moodustavad 4?6% meie SKTst. See sobib kokku Brüsseli otsusega ? ükski liikmesriik ei või ELi struktuurifondidest majanduse ja eelkõige infrastruktuuri arendamiseks saada rohkem kui 4% oma SKTst.
    Euroopa Komisjoni arvates ei suuda ükski maa suuremaid summasid mõistlikult kulutada. Kas see on nii või mitte, väärib eraldi analüüsi. Euroopa Komisjon valis niisuguse piirmäära peamiselt seetõttu, et struktuurifondidest saab 4% SKTst ulatuvat toetust praegu enim abi vajav liikmesriik ? Kreeka.
    Lisaks struktuurifondidele võime arvestada põllumajanduse doteerimisega ühisest kaukast. Liikmesriikides kulub põllumajandusele ligi pool ELi rahast. ELi eelarve kuludest uutes liikmesmaades on sellele planeeritud neljandik. Kui lisada summad teadusuuringuteks, jõuame taas 4-6 % SKTst. Selline toetuse määr pole muide olnud ELis laeks. Näiteks Iirimaa sai 1991.a EList isegi üle 7% oma SKTst.
    Teisalt tasub silmas pidada, et seni on Eesti saanud ELilt toetust nii ühe elaniku kohta kui suhtes SKTsse teistest kandidaatriikidest enam. Põllumajanduse osakaal SKTs on Eestil ELiga võrreldes suur, kuid teiste kandidaatidega võrreldes väike.
    Meie infrastruktuur ei ole väga vilets, mistõttu võib Brüsselile rahastamiseks kõlbulike projektide leidmisega olla raskusi. Seepärast võib Eesti eelarveline võit ühinemisest võrreldes liitumiseelse ajaga jääda väiksemaks kui teistel.
    Tuleb arvestada, et europrojektid eeldavad vähemasti 25% (erandina 15%) kaasfinantseerimist. Riigieelarvest nii suurte vahendite leidmine on keeruline. Nii võib kahelda, kas saame ELi eelarvest vähemalt 4% SKTst, kuid rohkem kui protsendipunkti suurune langus pole usutav.
    Kuna infrastruktuuriprojektide elluviimise tempot on raske võrdselt aastast-aastasse ühesugusena hoida, jääb Brüsseli toetuste suurus kõikuvaks. Nii ei õnnestu ka liitumisläbirääkimiste lõppedes ELiga arvlemise raame määrata praegusest palju täpsemini ? Eesti saab esimesel kümnekonnal aastal ELi eelarvest tõenäoliselt 3?6% oma SKTst.
    Kahtlust pole selleski, et liitumise järel oleks Eesti võit eelarvelistest arveldustest ELiga 2?5% SKTst. Maksaks me ju ELi liikmena viimase eelarvesse umbes protsendi oma SKTst (ülempiir 1,27 %). Märksa selgem on liitumislepingu projekti valmimisel aga EList saabuva raha jaotumine majandusvaldkondade vahel. Et hinnata ELiga liitumise mõju Eesti majandusele, on see teadmine ülimalt oluline.
    Kuid loomulikult ei anna isegi kõigi eelarvedetailide teadmine täpset pilti ELi astumise majanduslikest tagajärgedest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Kinnisvaraekspert: on neid, kes varem oleks kodulaenu saanud, aga nüüd enam mitte
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Elu kallinemine on toonud kaasa selle, et on neid inimesi, kes varem võisid panga silmis eluasemelaenu saada, ent enam mitte.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.