EPL: kuritegevuse tase peegeldab riigi tervist

Siseministeeriumi tellitud uuringu ühe üldistusena võib välja tuua, et Eesti ühiskond on saavutanud pärast 1990ndate aastate alguse ja keskpaiga järsku kihistumist teatava stabiilsuse, mis väljendub kuritegevuse taseme ja liigilise struktuuri mitte eriti olulistes muutustes, kirjutab Eesti Päevaleht tänases juhtkirjas.

Et enim pannakse meil endiselt toime vargusi autodest ja korteritest, viitab jätkuvatele sotsiaalsetele kääridele ehk sellele, et endiselt on meil väga palju selliseid inimesi, kellele on paraku ainsaks äraelamise võimaluseks siirduda kuritegelikule teele.

Uuringu ühe positiivsema arenguna võib märkida politsei professionaalsuse tõusu inimeste silmis. Kuid samas pole oluliselt muutunud inimeste valmidus toime pandud kuritegudest politseid teavitada.

Selline mõneti vastuokslikkus on seletatav inimeste usuga politseinike töösse, kuid mitte usuga politsei kui institutsiooni suutlikkusse. Selle kinnituseks olgu kasvõi asjaolu, et kuritegevuse avastamise protsent on Eestis küll aasta-aastalt kasvanud, kuid politseinike (eriti uurimisega tegelevate) nappuse tõttu upuvad nad ühe enam ületöösse.