Sirje Niitra • 5. detsember 2000 kell 22:00

NRG tutvustas ennast Narvas

Narvas asuva kultuurimaja Energeetik fuajeesse kogunes esmaspäeva õhtul enneolematult soliidne seltskond: Ameerika suurinvestori NRG Energy siinne esindaja Hillar Lauri oli koos Eesti Energia juhatuse esimehe Gunnar Okiga tulnud kohalikele prominentidele elektrijaamade tulevikuplaane valgustama. Kutsutud külaliste hulgas oli ka riigikogu liige Tunne Kelam, rahvastikuminister Katrin Saks ja mitu auväärset akadeemikut.

Kelami sissejuhatavate sõnade järel sellest, kui tähtis on investeerida keskkonna- ja kodanikusõbralikku ettevõtlusse kõrge tööpuudusega Ida-Virumaal, sai sõna Eesti Energia juhatuse esimees Gunnar Okk. Mees, kes algul NRG Energy kaasamisest Narva Elektrijaamade renoveerimisse just eriti vaimustunud polnud, rääkis sellest, et 25. augustist, mil allkirjastati erastamise põhitingimused, on tegu äripartneritega, kel ühised eesmärgid.

?See ei ole mitte ainult nende kahe elektrijaama taassünd, see on kogu Eesti energeetika taassünd,? ütles ta pateetiliselt. Veidi hiljem lisas Gunnar Okk, et sellises mahus poleks Eesti Energia üksinda elektrijaamade renoveerimisega kunagi hakkama saanud.

NRG Energyt algusest peale Eestis esindanud, kuid läbirääkimiste lõppfaasis eemal olnud Hillar Lauri ütles, et soovib lõpetada pärast tingimuste allkirjastamist tekkinud infosulu ja et sestsaadik on väga palju juhtunud. Valmimas on keskkonnaaudit, mille käigus kaardistatakse kõik piirkonna probleemid, et neid siis lahendama hakata.

Ainuüksi varem tekitatud kahjude korvamiseks on planeeritud kulutada ligi 300 miljonit krooni. Lauri sõnul võimaldab saaste vähendamine edaspidi osta ka keskkonnakahju kindlustust.

Kahe elektrijaama renoveerimiseks ja muudeks pikaajalisteks investeeringuteks on plaanis kulutada 15 aasta jooksul kokku 5,4 miljardit krooni. Ligi 1,2 miljardit krooni sellest maksab NRG Energy aktsiaseltsi omakapitali oma vahenditest, 3,6 miljardit tuleb pankade sündikaatlaenust ja ülejäänud elektrijaamade endi kasumi arvel.

Eelmisel kuul toimus konkurss sobilike pankade leidmiseks. Lauri sõnul jäi sõelale kümme suurt rahvusvahelist panka, mille esindajad tulevad jaanuaris ka Eestisse kohapealse olukorraga tutvuma.

Miks energiaplokkide ehituskonkursi teise etapi tähtaeg lükkus selle aasta 12. detsembrilt tuleva aasta 18. jaanuari peale, sellest Hillar Lauri ei rääkinud.

Kokkutulnud narvalasi huvitas kõige rohkem projekti sotsiaalne taust. Nii Hillar Lauri kui ka Narva Elektrijaamade direktor Ants Pauls kinnitasid, et tööhõive piirkonnas ei vähene. Osa töötajaid jääb selle ajaga pensionile ja nende asemele uusi ei võeta, lisaks on võimalik maksta firmapensioni ja muid hüvitisi, selleks et inimesed lahkuksid vabatahtlikult.

Nelja aasta jooksul, mil käib ehitamine, võetakse sadu töölisi isegi juurde. Tõsi küll, osa neist, põhiliselt kvalifitseeritud kaader, tuleb sisse tuua. Kohapealse tööjõu vähest arenemissuutlikkust tunnistas samas ka Ida-Viru maavanem Rein Aidma.

Ligi 90 miljonit krooni on NRG ette näinud sotsiaalprobleemide lahendamiseks. 20 protsenti sellest läheb valitsuse kontrollitavasse fondi Ida-Virumaa üldiseks arenguks.

Teine mure on kohalikel seotud Narva linna kütmisega. Esialgu pole teada, kas linna soojaga varustava Balti Elektrijaama uuendamine tuleb või mitte. Selle otsustamiseks on aega kolm aastat.

Palju sõltub ka sellest, milliseks kujuneb olukord energeetikaturul. Konkurents nii elektrienergia tootmises kui ka müügis tiheneb pidevalt ning pole teada, kui palju ja millise hinnaga seda edaspidi müüa õnnestub, leidsid sõnavõtjad.

Hetkel kuum