Ülo Toomsalu • 6. detsember 2000 kell 6:14

Eesti arvutikasutaja vajab emakeelset arvutit

Eesti keeletehnoloogia liigub nagu vedurijuhita rong - inimesed igatsevad omakeelsesse arvutikeskkonda, arvutilingvistide ajukateldes vormuvad üha uued, rahapuudusel pooltoodeteks jäävad moodulid, riik pole aga sõiduplaani veel koostanud, kirjutab Postimees.

Septembrikuine Emori küsitlus selgitas, et eestikeelset tarkvara peab vajalikuks 78 protsenti, väga vajalikuks 44 protsenti arvutikasutajaist.

Tasuta jagatava operatsioonisüsteemi Linux ühe versiooni on Hasso Tepper juba eestikeelseks nikerdanud.

Kahe miljoni elanikuga Sloveenial juba on omakeelne Windows, samuti 600 000 baskil. Leedu valitsus võttis mullu aprillis vastu tegevuskava aastateks 2000-2006, mis näeb ette levinumate arvutiprogrammide tõlkeversioonide loomise. Riigi toel saavad leedukeelseteks Windows, Microsoft Office ja elektronpost.

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Mart Meri nendib, et eestikeelsele tarkvarale üleminek vajab poliitilist otsust. ?Meie huvides oleks emakeelne tarkvara tekitada, aga kiretult turu suurusest lähtuvale Microsoftile ei tasu eestikeelne Windows kaugeltki ära,? sõnab Meri. ?Sellisel juhul tuleb küsida, mis emakeelne Windows Eestile maksma läheb.?

Arvutilingvisti Kadri Videri hinnangul on riigi tarkvarapoliitika seni tahtmatult või teadmatult toetanud monopolisti Microsofti toodete levikut. «Poliitiline otsus lubada müüki üksnes eestikeelset tarkvara sunniks edasimüüjaid Eestis tõlkimisele mõtlema,» pakub Vider.

Hetkel kuum