Ilves loodab kiiret ühinemist

Pinge püsis esmaspäeva varaste hommikutundideni, mil ELi liidrid kinnitasid lõpuks väsinud aplausiga Euroopa Liidu laienemiseks vajalikud reformid.

?Olime mures, et tekib olukord, kus ei jõutagi tulemusele,? tunnistas Ilves eile välisministeeriumis toimunud pressikonverentsil.

Kokkulepe oli hädavajalik, et liitumisläbirääkimised võiksid jätkuda senises tempos. Ilvese sõnul annab see lootust ennustada, et 2004. aasta europarlamendi valimistel võiks Eesti osaleda juba bloki liikmena.

?Perspektiiv liituda 2003. aasta alguses on muutunud edukamatele kandidaatriikidele reaalsemaks,? ütles Ilves, kelle sõnul plaanib Eesti liitumisläbirääkimised lõpetada 2002. aasta alguses.

Samas lükati Nice?is rasked otsused 2004. aastasse, mil toimub uus valitsustevaheline konverents, kus määratletakse täpsemalt Brüsseli ja liikmesriikide võimupiirid. Sinna vahele jäävad veel valimised Prantsusmaal ja Saksamaal.

Eelmaitse ees ootavatest lahingutest andis Nice?is kemplemine häälte jagunemisest Ministrite Nõukogus, kus väikeriigid suurte võimuvõtu katsetele vihaselt vastu panid. Solvunud Portugal ja Belgia olid valmis kogu lepingule veto panema.

?See on suurriikide riigipööre,? protesteeris Portugali peaminister Antonio Guterras maratonkõneluste vaheajal.

Võim laienenud liidus jaguneb nelja suure ? Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Itaalia kasuks, kelle eesmärk oli mitte lasta oma otsuseid väiksemate riikide ühendusel blokeerida. Tulemuseks oli hääletussüsteem, mis oodatud lihtsustamise asemel teeb otsuste tegemise veel keerulisemaks.

Kvalifitseeritud häälteenamuse künnis tõuseb laienenud liidus praeguselt 69 protsendilt 74,6 protsendile ehk 258 häälele 342st. Otsuse blokeerimiseks vajalik vähemus on 91 häält, mis tähendab vähemalt kolme suure ja ühe väikse riigi üksmeelt. Võrdluseks on Eestil ja Lätil Ministrite Nõukogus neli, Leedul viis häält.

Täiendus, mille järgi mistahes liikmesriik võib nõuda, et pooltotsuse taga oleks 62% elanikkonnast, annab Saksamaale koos kahe suurriigiga võimaluse kõigi otsuste blokeerimiseks ka ilma vajaliku vähemusmiinimumita.

?Ma ei saa varjata kahetsust, et me ei suutnud kaugemale minna,? ütles Euroopa Komisjoni president Romano Prodi, suunates kriitika liikmesriikidele, kes liidu laiemate eesmärkide asemel kiivalt oma kodumaiseid huve kaitsesid.

Nii ei taganenud Suurbritannia vetoõigusest maksustamise alal ja Prantsusmaa jäi kaitsma oma filmitööstust. Hispaania nõustus küll regionaalse abi osas vetost loobuma, kuid alles 2007. aastast, mil on kindlustanud omale kopsaka abiraha ELi järgmises kuueaastases eelarves, mis kinnitatakse 2006. aastal.

See võib muudatuse lükata 2013. aastasse, seades küsimärgi ka Eesti loodetud abiraha kohale.

juhtkiri Euroliiduga liitumisel tuleb võtta aeg maha

küsitlus Kas Eesti peab kiiresti liituma Euroopa Liiduga?