Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Oravaparteid pole vaja
Reedel Eesti Eduka Arengu Foorumil esinenud Reformierakonna esimees ja rahandusminister Siim Kallas üllatas Äripäeva oma ettekandega. Ta teatas, et meie maksukoormus on väga madal ja pole põhjust, miks peaks see veelgi langema.
Äripäeva arvates on Siim Kallas muutunud mõõdukalt konservatiivseks poliitikuks, kes kardab riigi arengu kiirendamiseks pakkuda radikaalseid ideid. Kallas ja kogu Reformierakond on devalveerunud. Radikaalse edasiliikumise asemel taovad nad raha- ja maksureformile viidates vastu rindu.
Tegelikult ei ole Kallas ja Reformierakond suutnud suurt midagi korda saata. Maksukoormuse alandamiseks on veel rida võimalusi, mis pärinevad tegelikult Kallase enda sulest ja seisavad kuus aastat tagasi valminud dokumendis ?Kodanike Riigi Manifest?.
Maksukoormust saab alandada sotsiaalmaksu vähendamisega. ?Kodanikul peab olema võimalus valida ise endale partner, kelle abil ta endale pensioni kindlustab /.../ Kui see sotsiaalmaksu osa, mis praegu läheb pensionideks, makstaks töötasuna välja, tõuseks palk keskmiselt veerandi võrra. Pensionikindlustus tuleb töötavatel inimestel nii või teisiti endil kinni maksta. Valik on selles, kas selleks kasutatakse riigi sunnimasinat või korraldab iga kodanik oma pensioniasjad ise ära,? kirjutas Kallas 1994. aasta detsembris pensionidest.
Sotsiaalmaksu ei saa alandada, sest inimesed ei kindlusta ennast vabatahtlikult, väidab Kallas täna.
Kindlustavad küll, ütleb seepeale Äripäev. Neile tuleb anda võimalus ja luua stabiilne keskkond. Praegu ei ole mõtet vabatahtlikult pensioniraha koguda, sest ei ole teada, mis saab pensionireformist. Riik võtab 20% sissetulekutest riiklikusse pensionifondi ja on ülekohtune oodata, et inimene vabatahtlikult juurde maksaks.
?Olemasolevat ravikindlustussüsteemi pole raske erakindlustuseks ümber profileerida /.../ Tervishoid on teenus, mida osutavad vastavad asutused ning mille eest nii või teisiti tuleb maksta. Valik on jällegi selles, kuidas ja kes maksab,? väitis Kallas kuus aastat tagasi. Maksukoormust saab täna vähendada ravikindlustuse vabatahtlikuks muutes.
?Ma olen seda meelt, et kõrgharidus peab olema maksuline /.../ Riigi osa kõrghariduse finantseerimisel piirdub stipendiumi ja õppelaenufondide loomise ning toetamisega,? kirjutas Kallas kuus aastat tagasi.
Täna on kõrghariduse omandamine üldjuhul tasuta. Haridussüsteem on ajale jalgu jäänud ja takistab Eesti arengut. Probleemi lahendab kõrg- ja kutseharidussüsteemi erastamine ning õppe tasuliseks muutmine. Riigi kulutused haridussüsteemile vähenevad.
Loetlesime valdkonnad, mis kulutavad kõige enam maksumaksja raha ja mille reformimine loob eelduse maksukoormust alandada.
?Me ei saa oma ideid teostada, sest need on valijate hulgas ebapopulaarsed,? väidavad Reformierakonna esindajad meile vastu. See on nõrk argument ? kui see peab paika, siis on ratsionaalsem liita Reformierakond Isamaaliiduga. Nii saab Eesti ühe tugeva konservatiivse partei ja Kallas saab rääkida, et Eesti ei saa enam maksukoormust alandada. Kasu saab ka maksumaksja, kes ei pea riigieelarve kaudu üleval pidama erakonda, mis ei suuda säilitada oma nägu.