- OMX Baltic−0,11%301,81
- OMX Riga0,12%893,98
- OMX Tallinn−0,07%2 067,98
- OMX Vilnius0,29%1 201,05
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,37%8 728,5
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,6
- OMX Baltic−0,11%301,81
- OMX Riga0,12%893,98
- OMX Tallinn−0,07%2 067,98
- OMX Vilnius0,29%1 201,05
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,37%8 728,5
- Nikkei 225−1,24%39 986,33
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tax-free kaubandusele tasub teha erand
1. juulil 1999. a lõppes Euroopa Liidu liikmesmaade vahel tax-free (käibemaksu ja aktsiisidevaba) kaubandus. Teede-ja sideministeeriumi projekti kohaselt palutakse Eestile sellest loobumiseks üleminekuperioodi, kuid mitmete poliitikute arvates pole lisaaja tingimiseks põhjust. Kaheldakse, kas sellel ongi meile negatiivseid mõjusid. Siinkohal jääb vaid imestada info puuduliku leviku üle, sest meie põhjanaabrid tegid vastava surmasõlme läbi paar aastat tagasi ning ei jaksa tänaseni toibuda.
Tax-free kaotamisega Vaasa-Umeå parvlaevaliinil langes reisijate arv 70% ja suure kahjumi tõttu oli Silja Line sunnitud reisidest loobuma. Nüüd pakuvad Soome ja Rootsi valitsused aastas 20 miljonit marka (ca 50 mln kr) toetust sellele, kes jätkaks samal liinil. Silja Line peab summat liiga väikeseks, ka teisi ettevõtjaid pole seni leidunud. Erinevalt Eestist olid Soome poliitikud ja ettevõtjad üksmeelsed tax-free vajalikkuse suhtes. ELi liitumislepingule lisati protokoll Ahvenamaa eristaatusest, millega maakond asetati ELi maksupiirkonnast väljapoole. Liikmesmaade vahel ristlevad reisilaevad kolksavad nüüd vastu Maarjahamina kaid, lüües lahti maksuvaba kaubanduse.
Ilmselt hakkame tulevikus meiegi oma Rootsi liinidel seda võimalust kasutama, kuid kaotajaks jääme niikuinii, reis läheb kallimaks. Kuigi arvudega kinnitatud faktid pole hinnas humanitaarharidusega poliitikute seas, üritagem siiski neid esitada. Möödunud aastal läbis Tallinna sadamat 6 miljonit reisijat, suurem osa neist soomlased. Majandusspetsialistide andmetel kulutab iga välisturist Eestis üle 4000 krooni. Keskmisi suurusi vähendades ja allapoole ümmardades on see summa suurusjärgus 20 miljardit krooni. Turistid jätavad raha kogu teenindussektorisse. Sellest saab riik rohkem, kasu kui jääb näiteks laevafirmadelt saamata käibe- ja aktsiisimaksu.
Maksuvabaduse kadumisel peavad reisilaevafirmad järsult tõstma piletihinda, sest isegi rikkad riigid ei suuda kasvanud kulusid korvata. Kui laevapilet Helsingist Tallinna on kallim kui Stockholmi, sest Rootsi liinil on säilinud tax-free, siis väheneb Eestisse sõitvate Soome turistide arv. Kui reisijate hulk väheneb poole võrra, siis Eestil jääb saamata 10 miljardit krooni ? aukartust äratav summa meie väikese riigi kohta. Teenindusala kuivab kokku, kaovad töökohad, sadamad ei saa raha, sest sinna tuleb vähem laevu, kahanevad riigi tulud. Valusa hoobi, kui mitte lõpliku, saavad mitu tuhat laevanduse allhankijat.
Kui pole reisijaid, pole laevu ega laevnikke. Töökoha kaotanud inimesed hakkavad riigilt nõudma sotsiaalseid garantiisid. Ohtu võivad sattuda uute sadamate ehitamise ja olemasolevate rekonstrueerimise rahastamisprojektid.
Peatükkide sulgemise kiirus euroläbirääkimistel on saanud nagu mingiks meiepoolseks ?näitajaks?. Tuleks eeskuju võtta meie suguvendadelt. Kolm aastat tagasi ilmus soome keeles ?Euroopa Unioni seadus?. Keda asi puudutab, uurib seda ja püüab nuputada, kuidas liidust kasu lõigata. Seda teevad poliitikud ja ettevõtjad täielikus üksmeeles. Meie eurokesktormajad aga taovad palli sageli oma väravasse, lisades sellega euroskeptitsismi.
Autor: Enn Kreem
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele