Tax-free kaubandusele tasub teha erand

1. juulil 1999. a lõppes Euroopa Liidu liikmesmaade vahel tax-free (käibemaksu ja aktsiisidevaba) kaubandus. Teede-ja sideministeeriumi projekti kohaselt palutakse Eestile sellest loobumiseks üleminekuperioodi, kuid mitmete poliitikute arvates pole lisaaja tingimiseks põhjust. Kaheldakse, kas sellel ongi meile negatiivseid mõjusid. Siinkohal jääb vaid imestada info puuduliku leviku üle, sest meie põhjanaabrid tegid vastava surmasõlme läbi paar aastat tagasi ning ei jaksa tänaseni toibuda.

Tax-free kaotamisega Vaasa-Umeå parvlaevaliinil langes reisijate arv 70% ja suure kahjumi tõttu oli Silja Line sunnitud reisidest loobuma. Nüüd pakuvad Soome ja Rootsi valitsused aastas 20 miljonit marka (ca 50 mln kr) toetust sellele, kes jätkaks samal liinil. Silja Line peab summat liiga väikeseks, ka teisi ettevõtjaid pole seni leidunud. Erinevalt Eestist olid Soome poliitikud ja ettevõtjad üksmeelsed tax-free vajalikkuse suhtes. ELi liitumislepingule lisati protokoll Ahvenamaa eristaatusest, millega maakond asetati ELi maksupiirkonnast väljapoole. Liikmesmaade vahel ristlevad reisilaevad kolksavad nüüd vastu Maarjahamina kaid, lüües lahti maksuvaba kaubanduse.

Ilmselt hakkame tulevikus meiegi oma Rootsi liinidel seda võimalust kasutama, kuid kaotajaks jääme niikuinii, reis läheb kallimaks. Kuigi arvudega kinnitatud faktid pole hinnas humanitaarharidusega poliitikute seas, üritagem siiski neid esitada. Möödunud aastal läbis Tallinna sadamat 6 miljonit reisijat, suurem osa neist soomlased. Majandusspetsialistide andmetel kulutab iga välisturist Eestis üle 4000 krooni. Keskmisi suurusi vähendades ja allapoole ümmardades on see summa suurusjärgus 20 miljardit krooni. Turistid jätavad raha kogu teenindussektorisse. Sellest saab riik rohkem, kasu kui jääb näiteks laevafirmadelt saamata käibe- ja aktsiisimaksu.