Pensionikindlustus ? selts võtab riskid enda kanda

Vabatahtliku pensionikindlustuse puhul on tegemist kindlustustootega, mis võimaldab kliendil tulla toime riskidega ja luua lisaväärtust. Kindlustusseltsi eesmärk on garanteerida kliendi säästetud raha säilimine ja kasv pikema aja jooksul. Vabatahtlik pensionikindlustus ei ole vaadeldav vaid raha investeerimise vahendina. Kindlustusvõtja pensionile jäämisel võtab kindlustusselts enda kanda inimese vananemisest tuleneva riski, tagades eluaegse sissetuleku lisaks riiklikule pensionile.

Investeerimisotsuse langetamisel tuleb teha mitmeid valikuid. Iga investeeringut iseloomustavad kaks näitajat ? risk ja tulu. Mida suuremat tulu oodatakse investeeritud rahale tulevikus, seda kõrgema riskiastmega on investeering.

Suhe kliendi ja kindlustusseltsi vahel kestab aastakümneid. Arvestades ajalist perspektiivi ja kindlustusseltsi pakutavaid garantiisid ei saa vaadelda pensionikindlustust kui investeeringut, millelt saadakse suurt tulu juba esimestel kindlustusaastatel. Pangahoius, pensionikindlustus ja aktsiate soetamine ei ole sarnased investeeringud. Neil on erinevad riskiastmed, garantiid tootluse osas ja ajalised perspektiivid.

Pensionikindlustus on toode, millel on garanteeritud intressitulu (Eestis 3,5%?4% aastas) ja sõltuvalt seltsi investeeringutulust iga-aastane lisaintress. Kliendi tasutud kindlustusmaksed saab 15% ulatuses maha arvata üksikisiku maksustatavast aastasissetulekust. Pensioni algamisel arvutatakse kogunenud kindlustusväärtus ümber igakuulisteks pensioni väljamakseteks, mida klient saab elu lõpuni. Väljamaksed sellistel tingimustel on tulumaksuvabad.

Erinevalt teistest investeeringutest vastutab kindlustusselts kliendi ees võetud kohustuste osas kogu ettevõtte omakapitaliga. Juhul, kui seltsil ei ole võimalik teenida garanteeritud investeeringutulu mõnel aastal, lisatakse kliendi lepingule garanteeritud tulu omakapitali arvelt. Investeerimisfondi osakute või aktsiate soetamisel garantiid raha säilivuse ja kasvu osas aga puuduvad.

Kindlustusseltsi võetud kohustused eeldavad tekkivate kulude (lepingute sõlmimis- ja halduskulud) katmist. Kulud erinevad nii kindlustusseltside kui ka toodete osas. Järgnevalt näide, kus 1000kroonise kuumaksega pensionikindlustuse puhul koguneb 30 aasta jooksul kindlustusseltsis ligikaudu 600 000 krooni, arvestades garanteeritud intressiga 4% aastas (vt graafik). Juhul, kui kindlustusseltsi iga-aastane lisaintress on 2%, koguneb 30 aasta pärast kliendile 860 000 krooni. Selle perioodi jooksul on klient teinud sissemakseid 360 000 krooni ulatuses.

Kui arvestada, et riigi poolt tagastatud tulumaks on võimalik suunata samuti pensionikindlustusse, on 30 aasta pärast kogunev kindlustusväärtus vastavalt 753 000 krooni garanteeritud intressiga ja 1 066 000 krooni lisaintressiga.

Selleks, et koguda pangahoiusega vähemalt 600 000 krooni, peab panga määratud intress olema ligikaudu 3,2% aastas kogu perioodi jooksul. Seega on kindlustusseltsi kuludeks minev osa vaid 0,8% võrreldes kliendile garanteeritud investeeringutuluga. Arvestades võimalikku lisaintressitulu ja riigi poolt tagastatavat tulumaksu osa, on pensionikindlustus tulusam investeering kui raha pangakontol hoidmine.

Vabatahtlik pensionikindlustus on pikaajaline investeering, mille kasulikkust mõistame sageli alles aastate, mitte kuude möödudes.

Kindlustusselts võtab enda kanda investeerimisriski kliendi säästetud raha säilimise ja kasvatamise osas (garanteeritud intress kogu lepinguperioodi ajaks) ning kindlustatu eluea riski (eluaegsed pensioni väljamaksed) vastutades kliendi ees seltsi omakapitaliga.