Ericsson börsi tõmbetuultes

Mullu kevade parimatel päevadel maksis Ericssoni aktsia 393,75 Eesti krooni, nüüd on sellest järgi 157,50 krooni, mis tähendab, et börsiväärtusest on kadunud ligemale 2000 miljardit Eesti krooni. Tegelikult ei näita see mitte niivõrd Ericssoni käekäiku, vaid eelkõige börsi heitlikkust. Sest täpselt samal tasemel kui praegu oli Ericssoni aktsia samuti mitte eriti ammu ? 1999. aasta novembris. Pärast seda algas kogu tehnoloogiasektori aktsiate pöörane tõusuralli, mis kulmineerus mullu märtsis, et sestpeale jälle vastavalt USA majanduse jahtumisele allapoole libiseda.

Ericssoni kursilanguse peamiseks põhjuseks nimetavad analüütikud 2000. aastal mobiiltelefonitootmisega saadud 28 miljardi krooni suurust kahjumit. Ja ehkki Ericsson teatas mobiiltelefonide tootmise loovutamisest USA firmale Flextronics, ei ole paljud analüütikud kaugeltki veendunud, kas see on õige lahendus Ericssoni probleemidele. Nad rõhutavad: Ericssoni aktsia saab tõusma hakata alles siis, kui mobiiltelefonitootmises on kord majas.

Peale tootmisprobleemide näitab ajalehe Telecom kolmapäeval saja Rootsi edasimüüja seas korraldatud küsitlus, et igal viiendal Ericssoni mobiiltelefonil on defekte. Enim probleeme on Ericssoni T28ga, mida on hästi müüdud, kuid mis annavad 41% kõigist Ericssoni telefonide vigadest. Teistest firmadest oli Motorolal vigade protsent 17, Nokial 14 ja Siemensil 10.

Ericsson on viimastel päevadel pälvinud Rootsis kriitikat õige mitme kandi pealt. Esiteks on Rootsi valitseva erakonna, sotsiaaldemokraatide juhtivad tegelased ? partei sekretär Lars Stjernkvist ja ametiühingute keskliidu peaökonomist Dan Andersson ? pahandanud Ericssoni juhtidega selle pärast, et mobiiltelefonide tootmisest loobumist serveeriti kui ainuvõimalikku lahendust. Selle asemel, et üliraskes konkurentsis püüda kõike teha paremini, kiiremini, odavamalt, on Ericsson läinud kergema vastupanu teed. Tulemuseks on sotsiaaldemokraatide arvates see, et nelja aasta jooksul on kõigepealt Norrköpingis ja nüüd samas piirkonnas Linköpingis kaotanud töö mitu tuhat inimest.

Märtsis läheneva Ericssoni aktsionäride aastakoosoleku eel on kriitika kasvanud ka juhatuse aadressil. Osa väidab, et juhatuse esimehe Lars Ramquisti poolt ametisse kinnitatud tegevdirektor Kurt Hellström pole poolteise aastaga suutnud seatud ülesandeid täita. Teiseks vihjab Rootsi ajakirjandus, et kõik Ramquisti juhitavad firmad on toonud aktsionäridele vähe tulu. Ramquist on kolme firma ? Ericsson, Volvo ja Skandia ? juhatuse esimees ja nende firmade aktsia kurss on aastaga muutunud vastavalt -60, -14 ja +9%.

Nagu iga aastakoosoleku eel on taas puhkenud vaidlus Ericssoni A- ja B-aktsia ühendamise üle. Suure häältearvuga A-aktsiad aitavad Ericssoni hoida kolme suure Rootsi grupeeringu ? Wallenbergide Investori, Handelsbankeni Industrivärldeni ja Skandia ? kontrolli all.

Aktsiate ühtlustamise pooldajad usuvad, et see aitaks tõsta Ericssoni aktsia kurssi, kuna suurendaks välisinvestorite huvi, vastaste põhiargument on, et sellisel juhul libiseks Ericsson rootslaste käest välisomanike kontrolli alla.

Ericssoni aktsia hea käekäik pole sugugi tähtsusetu ka riigi vanemale elanikkonnale. Nagu näitab Rootsi ärilehe Dagens Industri tehtud uuring, on kõigi riigi suurimate pensionifondide aktsiaportfellis Ericssoni osakaal õige suur. Nii moodustab nelja suurima pensionifondi 933 miljardi Eesti krooni suurusest kapitalist Ericssoni aktsia umbes 7%. Kaudselt on aga Ericssoni mõju veelgi suurem, kuna fondidele kuulub aktsiaid pankades ja investeerimisfirmades, kellel samuti on rohkesti Ericssoni aktsiaid. Nii jõuabki leht järeldusele, et Ericssoni aktsia halva kursi püsimine võib nii mõnegi tulevase pensionäri pensioni kolme-nelja tuhande krooni võrra kärpida.