Tartu kesklinn jätab ostjad külmaks

?Kõigil tegijatel on midagi,? iseloomustab olukorda ärimees Rein Kilk. Tema sõnul pole Tartus üht atraktiivset piirkonda, kuhu ehitustegevus oleks kontsentreerunud. ?Tartusse on viimasel ajal küll palju ehitatud, kuid seda on tehtud suhteliselt hajutatult,? lisab Kilk.

Ärimees Aivar Tuulberg rõhutab, et neil Tartu kinnistute vastu mingit erilist huvi ei ole. ?Meie strateegia on Tallinn,? kinnitab Tuulberg, kes koos äripartneri Raivo Rannaga on soetanud Tallinnas magusaid krunte sadama piirkonnas ja Viimsis ning hooneid vanalinnas.

Ka Neinar Seli on veendunud, et Tartu kinnisvaral pole raha paigutuse seisukohalt atraktiivsust. ?Kasumit võib teenida ehk vaid kaubanduspindadega,? räägib Seli. ?Kontoripindade osas on Tartus ülepakkumine.? Seli sõnul tunneb ta oma mitmete arvestatavate Tartu kinnisvaraobjektide üle uhkust kui tartlane.

Tartu kinnisvaraspetsialistide sõnul Tartu kinnisvaraturul vilgast omanikuvahetust ei toimu. Enamik kinnisvaratehinguid on nn. Tartu-sisesed, mille ajendiks on elujärje parandamine.

Väljastpoolt Tartut tulnud kinnisvarasoetajad eksivad Taaralinna harva. ?Neid, kel on vaba raha ja soovi Tartusse kinnisvarasse investeerida, on siiski üksikuid,? tõdeb kinnisvarafirma Ober Haus Tartu kontori juhataja Peep Vooro.

Tartu vanalinnas asuvad üksikud müügis olevad, suhteliselt viletsas seisus hooned lähevad vaevaliselt kaubaks. Nii on näiteks Ober Haus püüdnud kaks aastat tulutult müüa Tartu vanalinnas Gildi ja Kompanii tänava nurgal asuvat torniga maja, mis on üks osa suurest kinnistust ja mida rahvas tunneb kui endist politseimaja. Kuigi nüüd Ober Hausi omanikule Paul Oberschneiderile kuuluva kinnistu hind on aastate jooksul langenud 5 miljonilt kroonilt 3,5 miljoni kroonini, peetakse seda jätkuvalt kalliks. Müüki raskendab ka asjaolu, et korraga pakutakse müüa sisuliselt kolme maja.

ASi Estimpeks pankrotihaldurid on poolteist aastat püüdnud edutult müüa Tartu vanalinna peavalumüüre ? endise õllerestorani Humala varemeid. Postimehe andmeil on varemete ostmist tõsisemalt kaalunud jalgrattatreener Rein Kirsipuu ja tema poeg jalgrattaproff Jaan. Varemete tõenäoliseks müügihinnaks prognoositakse umbes miljon krooni.

Tartu kinnisvaraspetsialistide sõnul on Tartus aktiivsem korteriturg. Elavnemist on lisanud soomlased, kes oma võsukestele ülikoolis õpingu ajaks elamispinna soetavad või üürivad.

Kahetoaline korter Annelinnas maksab 150 000?170 000 krooni. Kahetoaline remontimata korter Tartu kesklinnas maksab umbes 250 000 krooni. Sama suure remonditud kesklinna korteri eest küsitakse kuni 400 000 krooni. 50-60ndatel aastatel ehitatud eramu eest küsitakse Tartus 400 000?500 000 krooni. Uus umbes 120 ruutmeetri suurune eramu läheb kaubaks 1?1,5 miljoni eest. Uus-Ihastes asuvate luksusvillade eest on küsitud 3,5 miljonit.

Tartus on vaid üksikuid ärimehi, kelle põhitegevuseks võib pidada kinnisvaraäri. Üheks selliseks on Tartu tootjate liidu endine tegevdirektor Mart Avarmaa, kelle osalusega firmad rendivad välja kahte büroohoonet Vanemuise tänavas, Forseliuse keskust Ropkas ning hoonet Raekoja platsil, kuhu suvel kolivad sisse Tartu politseinikud.

Tartu korteriturul tegutseb ka 4-5 inimest, kes on aastate jooksul muretsenud kümmekond korterit ning elatuvad nende üürimisest. Nimekaim neist on vahest indialasest ärimees Naresh Mody. Lisaks 11 korterile kuulub Modyle veel kolmandik Soola tänaval asuvast nn Volvo majast ning Annelinnas asuv endine lasteaed, millest Mody kujundab ärikeskust. ?Sinna oleks vaja investeerida kuni 15 miljonit,? ütleb Mody ja lisab, et tal pole selleks raha, sest korterite üürimine ei ole suur tuluallikas.

Annelinnas asuva kahetoalise üürikorteri eest küsitakse 1200?1500 krooni kuus pluss kommunaalmaksud. Kui korteris on tipp-topp remont tehtud ja korter asub kesklinna lähedal, saab üürnikult küsida ka kuni 2500 krooni.

Tartu vanalinnas Rüütli tänava lõpus kaks maja renoveerinud finantseerimisasutuse ASi Balti Investeeringute Grupp (BIG) nõukogu esimees Parvel Pruunsild tunneb tehtu üle nii suurt heameelt, et on valmis vanalinnas ostma ning korda tegema veel paar maja.

?Kuigi meie põhitegevus pole kinnisvaraäri, on majade väljarentimine siiski kasumlik äri,? möönab Pruunsild. ?See annab meile kindlust hoida vanalinna üksikutel müügis olevatel või müüki tulevatel majadel silma peal ning sobiva hinna korral võime ehk äragi osta.?

Pruunsilla tähelepanekute järgi on Tartu kesklinnas hoonete renoveerimisel paremaid tulemusi saavutanud need ärimehed, kellele maja haldamine on kõrvaltegevus. Ta toob näitena Tartu Wall Streetil ehk Ülikooli tänavas asuvaid Urmas Pastile?Juhan Kolgile ning Neinar Selile kuuluvad renoveeritud hooned. ?Linnapildis on olulisem see, et majad korda tehakse, kui see, kuivõrd hea on seal rentnikel olla,? ütleb Pruunsild.

BIG ostis Rüütli tänava lõpus asuvad kaks maja ühelt juudi perekonnalt 90ndate aastate keskel 1,5 miljoni krooni eest. ?Esimene mure oli muretseda majades elavale 18 perekonnale asenduskorterid,? meenutab Pruunsild.

Kokku on BIG investeerinud kahe maja renoveerimisse 8,5 miljonit krooni. ?Laenu on veel üleval 6 miljoni krooni jagu,? täpsustab Pruunsild.

Rüütli 21 ja Rüütli 23 majad kuuluvad OÜ-le Rüütli Majad, mille omanikfirma on BIG. BIGi aktsiad jaotuvad võrdselt Parvel Pruunsilla ja Vahur Volli vahel.

Tallinnas elav vanaproua Aime Saabas, kes õigusjärgse omanikuna on Tartus tagasi saanud neli kinnistut, ei soovi ühtegi neist maha müüa, vaid vastupidi, investeerib neisse juurde.

Tartu kesklinnas Küütri tänavas asuvasse sisuliselt kahe maja renoveerimisse, mida rahvas teab kui Rüütli Keskuse butiiki, on Saabaste pere investeerinud umbes 10 miljonit krooni. ?Kuigi laenukoormus rõhub, ei kahetse me maja kordategemise otsust,? kinnitab Aime Saabas.

Küütri 3 asuv maja oli üks esimesi Tartu vanalinnas asuvatest majadest, mis kenasti korda tehti. Maja kõrval asub Tartu tuntumaid tondilosse ? endise Volga restorani ja Athena kino hoone. Räämas hoone kuulus paar aastat tagasi ekspankur Andres Bergmanni kindlustusfirmale Polaris Vara ning on nüüdseks mitmete tehingute kaudu jõudnud Bergmanni rallisõprade omandusse.

Aime Saabase sõnul on nad koos abikaasaga püüdnud A. Haava ja Kalevi tänavas asuvaid tagastatud korterelamuid hinges hoida. ?Kedagi korterielanikest jõuga välja ei aja,? kinnitab Saabas. ?Samas oleme organiseerinud elanikele EVP-laene.?

Saabaste pere plaanib A. Haava tänavas asuvasse kolmekorruselisse hoonesse rajada eksklusiivsed 100?140 ruutmeetri suurused korterid.

Mida Aime Saabas hakkab peale Vanemuise väikese teatrimaja kõrval asuva kinnistuga, ei oska ta täpselt öelda. ?Tuli kord meile üks ärimees ja lunis õhtu otsa, et müüksime krundi talle,? meenutab Saabas ja kinnitab, et tema oma vanaisa vendadele kuulunud kinnistuid maha ei müü. Aime Saabase vanaisa vennad olid omal ajal tunnustatud Tartu advokaadid.