Poolnaljatamisi trükikoja juhiks

?Kui võtta arvestuse aluseks 84 cm laiune paberirull, siis kulub trükikojal aastas 206 000 kilomeetrit paberit, mis teeb viis tiiru ümber maakera,? toob ASi Kroonpress peadirektor Andres Kull näite firma tootmismahu kohta.

Kull on juhtinud Kroonpressi viimased kolm aastat, mil firma on tõusnud Tartu suuremate ettevõtete TOPi esikolmikusse. Ometi peab ta sattumist trükialale pigem juhuseks, mis sündis Mart Kadastiku poolnaljatamisi tehtud ettepanekust.

Tartus asuv trükifirma on koondanud enda kätte üle 70% ajalehtede ning ligi 50% ajakirjade trükkimise turust ning nimistus on ligi kolmkümmend erinevat ajalehte ning ajakirja.

Viimasel ajal on tehniline pool hakanud taanduma ? meeskonnas on vajalikul tehnilisel tasemel inimesed. Ehkki Kroonpressi palgal olen alles 1998. aastast. Enne seda olin Postimehe tootmisdirektor, nii et investeeringuid juhtisin juba varem.

Hüpe trükitehnika valdkonda toimus 1996. aastal, mil Postimees investeeris uude trükitehnikasse seoses ajakirja Kroonika projektiga, mille juht ma sel hetkel olin. Mart Kadastik pakkus mulle ? mulle tundub, et poolnaljatamisi ? seda kohta ja nii ma mõtlesin õhtul järele ja hommikul ütlesin, et võin proovida. Siis ma trükiasjandust, mis on küllaltki keerukas, õppima hakkasingi.

Otsused, mida teen, on olnud piisavalt tähtsad, et neid mitte üksinda teha. Üks oluline otsus, milles olen osalenud, on see, et muutsime Lõuna-Eesti nädalalehe Liivimaa Kroonika ajakirjaks Kroonika. Majanduslikus mõttes on see otsus väga palju tulu toonud. Teine otsus on see, kui otsustasime trükikoda laiendada, mis läks kümnesse.

Ausalt öeldes ? alati, kui olen edasi liikunud (ma ei ütleks karjääriredelil, vaid pigem ametialases käekäigus), ei ole mul eriti valikut olnud. Sel hetkel, mil mulle Kroonpressi kohta pakuti, oli üks variant: Tartus ma tootmisdirektorina ei oleks saanud jätkata, sest Postimees kolis Tallinna ja ametikoht oli end mõningal määral ammendanud. Ülikooli lõpetamisest alates 1992. aastal ? õigemini alustasin juba õpingute ajal ? olen töötanud ühele jumalale. Olen kogu aeg olnud seotud Postimehe süsteemiga, kuigi omanike ring on veidi muutunud. Olen arenenud ühes ja samas firmas koos firmaga.

Arvan, et juhtival alal seaksin suhtlemisoskuse veel kõrgemale kui intellektuaalsed omadused. Miks mängivad ärimehed golfi? Kohati on see nagu nomenklatuurne tegevus, kui keegi tahab kusagile jõuda.

Ei. Mina mängin vabal ajal korvpalli, suusatan, sõidan rattaga. Teen aktiivselt sporti: mulle meeldib ennast nii tühjaks pigistada, et sel hetkel mitte millegi muu peale ei mõtle.

Need juhid, kes ütlevad, et nad suudavad ennast kodus täiesti välja lülitada ? kui nad just end silmini täis joovad ?, ma arvan, et nad valetavad. Alateadlikult kannad taaka ikka endaga kaasas. Ajalehe trükikoja direktoril on õhtusel ajal kodus suhteliselt pingeline olla, sest kui keskööl juhtub keegi ka numbriga eksima, mõtlen mina ikkagi midagi muud

Võib-olla see, et ülikooli ajal oleks võinud suhtuda tõsisemalt nendesse vähestesse võimalustesse, mis tollal enda arendamiseks olid. Teatud aktiivsuse puhul oleks võinud need võimalused ära kasutada.

Mis kasu saab inimene kõrgkoolist? Kõik faktilised teadmised vananevad kiiresti. Põhiline kasu on see, et inimene õpib kõrgkoolis mõtlema.

Viimasel ajal rohkem ? seniajani on väga kiire olnud. Töö käigus olen rohkem õppinud, kui oleksin ehk koolist saanud. Et kohalik koolitustase on tõusnud, võib nüüd rohkem õppimise peale mõelda.

Põhiliselt iseseisvalt. Tellin kirjandust, loen internetist. Erialast ? trüki- ja graafikatööstust puudutavat ? kirjandust Eestis praktiliselt pole. Raamatud tellin kas Amazonist või teistest interneti raamatupoodidest. Käin kursustel. Katsun osaleda kõikidel suurematel erialastel messidel.

Üks oluline tahk on organisatsioonilised küsimused ? paralleelselt on käsil kaks ISO sertifikaadi projekti. Teine oluline tahk on viimaste investeeringute juurutamine.

Kui alustasin ajalehes Postimees, ei saanud ma kuidagi ette näha, kus lõpetan. Ma pole ka kunagi ihunud hammast oma ülemuse tooli peale, et saaks tema koha endale. Kui ma sellest seisukohast karjääri peale mõtleksin, siis oleksin väiklane ja salakaval inimene. Aga loomulikult ? inimene, kes tahab kuskile jõuda, peab arvestama sellega, et ta oleks oma ametikohal parim, kui võimalus avaneb.

Ma arvan, et igaühel meist on oma hind. Küsimus on selles, mida pakutakse ? kas küsimus on rahas või milleski muus. Millega võiks meelitada minusugust tüüpi ? võib-olla mingisugune väljakutse midagi korda saata.

Üks selline inimene on Mart Kadastik ? ta on inimene, keda ma täies ulatuses respekteerin. Ma ei ütle, et ta on ilmeksimatu, aga ka eksimine on inimlik. Ja ma leian, et Mart on väga inimlik inimene ülemusena.

Ükski selline väide ei pretendeeri absoluutsele tõele. Arvan, et see on erialati erinev, sest maailma majanduses on harude kaupa erinevaid trende ? ühtedes põhiliselt liitutakse, teistes üritatakse spetsialiseeruda. Trükindus on pigem planeeriv haru ? tuleks anda endale aru, kuhu on võimalik kasvada, unustamata olemasolevat klienti. Investeeringu kumm on üsna pikk ? nii 1,5?2 aastat ? ja peab oskama ette planeerida.

Ma arvan, et tasakaalukus. Külm närv ja analüüs.

Autor: Õnne Pärl