Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikesed kütusemüüjad peavad uut seadust diskrimineerivaks
Väiksemad kütusemüüjad pole rahul täna riigikogus tõenäoliselt vastu võetava energiaseaduse, riigilõivuseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõuga.
?Seadus ei suurenda kehva kütust müünud firmade vastutusvõimet, küll aga teeb mitmete väiksemate firmade ellujäämise võimatuks,? kinnitas jurist Luule Tarm. ?Kahe miljoni kroonine aktsiakapital ei tähenda ju seda, et firma suudab ära maksta seaduse alusel määratava kuni 500 000kroonise trahvi.?
Tarmi sõnul oleks soovi korral võidud senigi rakendada seadusega lubatud 200 000kroonist trahvi, paraku on piirdutud vaid 3000, 5000 ja 10 000 krooniga. ?Miks on siis trahvimiseks vaja uut seadust?? küsis Tarm.
Seaduseelnõuga pole rahul ka importöörid, kellele kehtestatakse 10 miljoni kroonine osa- või aktsiakapitali nõue. ?Võib-olla oleks pidanud kohe 100miljonilise aktsiakapitali nõude kehtestama, siis oleks jäänud vaid üks importöör,? ironiseeris kütuse impordiga tegeleva ASi Naftar juhatuse esimees Aleksandr Kazin.
?Sellise nõude kirjutamine seadusse näitab lihtsalt suurte firmade võimetust konkureerida,? ütles Kazin.
Sama meelt on ka jaemüüjad. ?Kapitali suurendamise nõue tähendaks väikefirmade väljasöömist ja maal elavate klientide olukorra halvendamist,? väitis kaht tanklat omava OÜ Halpo üks omanikke Raivo Haapsal. ?Ometi pole väiketanklad süüdi nendes seaduserikkumistes, mis toimuvad suurtes ärides.?
Haapsali kinnitusel on seaduseelnõu taga suured firmad, kes huvituvad väiketanklate allaneelamisest ja tülikatest konkurentidest vabanemisest. Tema sõnutsi on juba AS Alexela Oil teinud neile pakkumise n-ö ühinemiseks.
Ka Haljalas tegutseva ASi Gallon juhataja Ülle Raud kinnitas, et ei näe aktsia- või omakapitali suurendamise nõudeks mingit vajadust. ?Bensiinijaam ei pea maal olema ju nii uhke,? ütles ta. ?See lihtsalt tõstab müüdava kütuse hinda.?
Samas on väiksemaid kütuse müügiga tegelevaid firmasid Eestis sadu, kokku on energiaturu inspektsioon välja andnud üle 500 kehtiva siseturuloa.
Haapsali hinnangul pole paljude väikeettevõtete suhtes võimalik etteheiteid teha ei kliendil ega riigil. ?Ostan kütust kindlalt firmalt, tarbijakaitse on minu tanklat kontrollinud, maksud on makstud,? rääkis Haapsal, kelle sõnul kaotaks ainuüksi tema tanklate sulgemise korral töö kümme inimest.
Samas on väiketanklad olnud tänavu tarbijakaitse huviorbiidis. Seitsmest tanklast, kust leiti nõuetele mittevastavat kütust, kuulusid väikeomanikele viis. Suurematest jaemüügikettidest kontrollis tarbijakaitse vaid kolme Hydro Texaco ja üht Lukoili tanklat, Neste, Statoil, Shell ja Alexela jäid vaatluse alt välja.
Suuremate kütusemüüjate väitel tooks seaduse vastuvõtmine kaasa turu korrastamise. ?Kümne miljoni krooni puhul on mõtet juba pikemalt tegutseda, kui vaid üks rongitäis kütust Eestisse tuua,? sõnas Neste hulgimüügijuht Rain Talmar importijatele kehtestatavat nõuet kommenteerides. Ka Soomes on kütuse importijaid vaid kümne ringis. ?Väiksemat hulka importööre on kergem kontrollida, nii laekuvad paremini ka riigimaksud ja tõuseb kütuse kvaliteet,? selgitas ta.
Kõiki impordiloa omanikke ei näe tollipiiril ka praegu. ?Sajast loaomanikust kordub tolli töös umbes kuuskümmend nime,? kinnitas tolliameti järelevalve osakonna kontrollitalituse juhataja Lauri Aasmann.
Neid, kellel kehtiv turuluba olemas, uued nõuded esialgu ei puuduta. Ettevõtjale, kes omab kehtiva seaduse alusel antud turuluba vedelkütuse müügiks ja impordiks, kohaldatakse uusi kapitalinõudeid alates 2003. a 1. jaanuarist.