Eestit ähvardab oht jälle musta nimekirja sattuda

Eesti Fonogrammitootjate Ühingu tegevdirektori Raili Maripuu sõnul on põhjuseks, miks Eesti võib tagasi musta nimekirja sattuda, see, et lääne esinejad ja muusikatootjad, kelle muusikat Eesti raadiojaamades mängitakse, ei saa Eestist honorari.

?Kui raadio- ja telejaam või avalik koht (restoran, baar, hotell) mängib muusikat, peavad nad maksma üksnes eesti muusika kasutamise eest ehk lääne repertuaar on praeguse seisuga raadiole, telele jne tasuta,? selgitas Maripuu. ?Ameerikast tuleb palju muusikat ja nad on huvitatud sellest, et nende tootjad oleks kaitstud.?

?Kui ma oleksin USA ettevõtte finantsdirektor, siis ma ei ruttaks suurt investeeringut tegema riiki, mis on kantud Special 301 nimekirja,? nentis USA saatkonna majandusnõunik Nancy Nelson eile. ?Mingi riigi kandmine 301 nimekirja tähendab seda, et see riik ei taga intellektuaalse omandi tõhusat kaitset või ei taga võrdset ja õiglast juurdepääsu oma turule nende USA artistide ja ettevõtete jaoks, kellele kuulub intellektuaalne omand.? Nelsoni sõnul ei kahjusta see ainult infotehnoloogia-, muusika- ja filmitööstuse huve, vaid selle alla kuuluvad ka näiteks ravimitööstus, mis toetub tugevalt teadusuuringutele, ja tuntud kaubamärgiga ettevõtted.

?Antud raporti puhul tasub märkida, et raportis käsitletud riikide nimekirjad on mitmetasandilised ? Eesti kohta tehakse ettepanek arvata meid n-ö neljanda tasandi ehk vaatlusalaste riikide nimekirja,? ütles siseminister Tarmo Loodus. ?See tähendab, et Eesti ei ole kaugeltki kõige enam murettekitavate riikide nimistus. ?

Looduse sõnul on autoriõiguste kaitse tugevdamiseks praegu riigikogus menetlemisel autoriõiguse seaduse, rendiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annab võltsitud kauba ja piraatkoopiate müügi ja leviku takistamiseks lisaõigusi ja -võimalusi.

?Eelmisel aastal meie politsei poolt alustatud aktiivse piraatlusevastase võitluse jätkumist kinnitavad ka arvud: käesoleva aasta esimeses kvartalis registreeriti 262 intellektuaalse omandi vastu suunatud kuritegu, mullu esimeses kvartalis vaid 19,? rääkis Loodus.

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooni tegevdirektor Ilmar Härg sõnas aga, et sellisesse nimekirja sattumine annab signaali, et selles valdkonnaga tuleb ka edaspidi tegeleda. ?Eelmisel aastal ei olnud Eestit esimest korda 301-nimekirjas, kust meid võeti välja vahetult enne nimekirja avalikustamist,? märkis Härg.

?Olen kuulnud, et Eestit tahetakse jälle sinna vaatlusaluste riikide nimekirja panna,? rääkis ka piraatlusega võitleva tarkvaratootjate organisatsiooni BSA Eesti komitee tegevjuht Ahti Leppik. ?See tundub ebaõiglasena, viimasel ajal on piraatlusevastane võitlus just liikuma saanud.?

?Võib-olla lootsid USA ametnikud enamat või hoopis soovivad avaldada rohkem survet, et sundida rohkem tegutsema,? lisas Leppik. ?Eesti mainele ei tee see aga head, mõni potentsiaalne investor võib ka ümber mõelda.?

USA arvutitootja IBM Eesti juht Valdo Randpere ütles aga, et vaevalt jääb mõni investeering ära piraatlusriikide nimekirja sattumise tõttu. ?Muidugi ei ole see hea, aga siia tulemata jäetakse ikka teistel, olulisematel põhjustel. Näiteks Hongkongis pakuti veel kaks aastat tagasi piraatkaupa otse tänaval viietärniliste hotellide vastas, sinna investeeritakse aga siiski päris palju,? rääkis Randpere. ?Piraatluse olemasolu näitab aga ebaküpsust ja seda, et ostujõud on madal.?

Kauppalehti Online kirjutas eile, et Soome autorikaitse järelevalvekeskuse andmeil suureneb Soome toodavate piraatplaatide, -videofilmide ja -arvutimängude hulk. Taloustutkimus OY uuringu põhjal toodi eelmisel aastal Soome ainuüksi Eestist ja Venemaalt üle 3 miljoni piraattoote.