Paremat elamispinda tahab kaks kolmandikku Eesti leibkondadest

Kaks kolmandikku Eesti leibkondadest on mõelnud oma elamispinna suuremale remondile, uue elamispinna ostmisele või ehitamisele, selgub Saar Polli mais tehtud uuringust.

Neid, kes oma soovide elluviimiseks pangast laenu võtaksid, on 44%. Neist pooled mõtlevad summale 100 000?200 000 krooni. Vahemikus miljon kuni kaks miljonit krooni võtaks laenu 3% laenule mõtlejaist.

Seega vaid väga väike osa oma elamistingimusi parandada soovijatest saaks osta kas eramu või korteri vastvalminud korterelamus. Lõviosa leibkondadest peab omale uue kodu soetama vanasse korterelamusse, parandades oma elamistingimusi kas siis suurema ruutmeetrite arvu või hinnatuma elurajooniga. Seda, et enamik tehingutest tehakse paneelmajade korteritega, näitab ka kinnisvarafirmade müügistatistika.

Saar Poll küsis oma uuringus inimeste käest ka seda, kuidas on muutunud eluaseme saamise võimalused Eestis viimase aasta jooksul. Peaaegu pooled vastanuist leidsid, et olukord on muutunud halvemaks, 19% arvas, et paremaks. Eluaseme saamise võimalused ei ole muutunud, arvas 27% vastajatest.

Elamuehitus on praegu vaid erainvestorite pärusmaa ning näiteks peaaegu kõik uued korterelamud valmivad Tallinnas. Tõsi, Pärnusse ja Tartusse on viimastel aastatel paar kortermaja tekkinud.

Tänavu on eluruumide ehituses ka mõningast tõusu oodata. Samuti kasvas möödunud aastal alustatud eluruumide arv üle tuhande, jõudes peaaegu 1998. aasta tasemele.

Üks võimalus korterituru elavdamiseks on munitsipaaleluruumide rajamine, kuid selles vallas pole lähemate aastate jooksul suuri muutusi ette näha.

Praegu käib suuremas osas Eesti linnades siiski väheste munitsipaalmajade ja -korterite renoveerimine ning päris uutest kortermajadest pole veel põhjust unistada.