Annan alluvatele otsustamisõigust

Toomas Tamsar ei oska seletada, kuidas ta nii kiiresti pärast ülikooli lõpetamist juhtivatele töökohtadele sai. Ta arvab, et selles mängib suurt osa 90ndate tööturu olukord, kus hea keeleoskuse ja välismaise õpikogemusega oli lihtne head töökohta leida.

Ise Tamsar oma karjääri planeerinud ei ole, kuid Eesti Kaubandus-Tööstuskojas presidendi abina tööd alustades mõtles ta kohe, et seda organisatsiooni tahaks ühel päeval juhtida. ?Aga et see võimalus nii kiirelt kätte tuleb, seda ma tollel hetkel ei teadnud,? meenutab Tamsar.

Algul kohe ei tundnud, aga oli teatud ebakindlus üleüldse, sest ma polnud palju inimesi juhtinud. EÕMis olin brigadir olnud. Kui ma tegin BMW finantsosakonnas kaks kuud praktikat, siis sain ikka aru, et ma ei saa mitte millestki aru ega tea suurt midagi, kuigi olin õppinud juba kolm aastat tehnikaülikoolis ja peaaegu aasta Saksamaal. Kindlustunne tekkis Kabandus-Tööstuskojas. Samas on ka täna olemas see tunne, et ma ei saa paljudest asjadest aru, kuidas nad käivad ja miks nad nii käivad. Ainult selle vahega, et täna ei tekita see hirmu, vaid saad aru, et see ongi üks elu mõistlik koostisosa.

Sellist nähtust on palju. Mina ise vast siiski nii palju rännanud ei ole, sest Kaubamajja tulin ma NG Investeeringutest, mis on Kaubamaja suuraktsionär, nii et see oli ühe kontserni sees liikumine. Aga tööd on erinevad.

Eks ma ikka käin ja kuulan hoolega, mida inimesed Kaubamajast arvavad. Kõrva jääb põhiliselt kriitika, sest inimesed on ikka nii, et see, mis ei meeldi, sellest räägitakse natuke kõvema häälega.

Oleneb kriitikast. Tuleb enda jaoks selgeks teha, kas see probleem on juhuslik või läbiv. Sellest tulenevalt on kerge kõrvaldada üksikuid ?kalasid?, aga teinekord on ka vaja väga põhimõtteliselt muuta inimeste arusaamu asjadest.

Muidugi, ikka juhtub. Nädalavahetusel käisin Kaubamajas, mõõdulint näpus, mõõtsin riiuleid ja mõni meie teenindaja vaatas mind küll üsna arusaamatu näoga. Vahvad on need näited, kus teenindaja esimese hooga ei märka, et see olen mina. Ta on pahas tujus või rutiinses meeleolus ja teenindab mind nii nagu nagu klienti tänavalt. Ja kui ta siis järsku aru saab, siis seda muutust tema näos ja tema suhtlemisstiilis on natuke kurb, aga samas väga koomiline vaadata.

Meil on siin seda arenguruumi veel piisavalt. Oleme natuke ümber mõtestanud värbamispoliitika ja mina olen veendunud, et hea teenindus algab suhtumisest teenindamisse. Natuke vähem oluline on see, kui suur on inimese kogemus müüja või kassapidajana. Märksa olulisem on, et ta tahab inimeste heaks tööd teha. Kõike muud annab õpetada, aga õiget suhtumist õpetada on väga raske.

Mulle meeldib anda inimestele otsustamisvõimalust ja neid usaldada. Seal võib mööda panna ja kõvasti tagasilööke saada, aga ma siiski teen seda. Olen pigem rahulik ja tasakaalukas. Mulle ei meeldi inimestel seljas elada ja neid väga palju kontrollida. Minu vastuolud inimestega võivad tekkida sellelt pinnalt, kui tegelikult peaks neid rohkem tagant torkima, aga mulle see ei meeldi. Võib-olla on tegemist inimesega, kes teeks päris head tööd, kui tal kukil olla, aga mulle meeldib, kui inimesed tahavad initsiatiivi võtta. Ma pole kellegi vastu karm olnud, kui on tahetud hästi teha ja siis on natuke mööda läinud. Tunduvalt halvem on siis, kui igaks juhuks ei tehta, välditakse uut, sest äkki läheb untsu. Ühtepidi ma küll väga hoolin oma inimestest, aga teistpidi ma arvan, et olen paras egoist ka. Mis tähendab seda, et sageli sean enda huvid ja vajadused suhteliselt prioriteetsele kohale. Kui see ei toimu oma inimeste arvelt, pole sellega ka probleemi.

Oli mood ka, aga mina julgen küll öelda, et sain sellest päris palju. Ma ei ole küll goldratismi läbinisti kultiveerija selles organisatsioonis, aga tema õpetuses on minu meelest süsteemsust nii palju, kui väga harva seda mõnes koolituses kohtab.

Minu hind tööturul on väga huvitav töökoht ja sellele vastav sissetulek. Loomulikult ei ole ma valmis tööd tegema ilma rahata, aga raha ei ole esimene prioriteet. Palka saan ma nagu ikka, parasjagu või natuke vähem. Selle ettevõtte juhi mõistlik palk.

Autor: Liina Vahemets