Pankurid kahtlevad BRSi rahaväljavaates

Mitmed pangandusasjatundjad kinnitasid eile, et Käol ja Sammelseljal on raske leida raha ilma laenu võtmata. Küll aga võivad nad saada raha kokku, kui pandivad raudteeostu tagatiseks oma varad.

Käo kinnitas üleeile, et raha võetakse jaotamata dividendidest ja ettevõtete rahavoogudest. Samas tohib Eesti seaduste järgi maksta dividende ainult üks kord aastas ja eile tunnistas Käo omanduses oleva suurima firma, Tallinna Kaubamaja juhatuse esimees Toomas Tamsar, et Kaubamajalt Käo küll raha ei saa. ?Käo teeb seda teistmoodi,? ütles Tamsar, kes oli varem Käo investeeringute valdusfirma ASi NG Investeeringud juht. Ta ei täpsustanud, kuidas.

NG Investeeringud, mis arvatakse olevat Käo ja tema partnerite Enn Kunila, Andres Järvingu ja Indrek Vanaselja peamine rahaallikas, näitab aga äriregistrile tagasihoidlikku seisu. Näiteks 1999. aastal, mil NG Investeeringud tegi oma elu tehingu, müües turvavöötootja ASi Norma, saadi kasumiks vaid 81 miljonit krooni. Aasta varem tootis firma 134 mln krooni kahjumit ja 1997. aastal börsibuumi ajal 117 miljonit kasumit.

Teadaolevalt on NG raha edasi investeerinud nii viinatööstusse AS Liviko kui ka kinnisvarafirmasse AS Ühinenud Kapital, kes rajas nn Sikupilli ja Rocca al Mare kaubanduskeskused ning ostis hiljuti 100 miljoni krooni eest kinnistu Tallinna reisisadama piirkonnas. Vaba sularaha 220 mln krooni ei paista kusagilt.

Guido Sammelseljaga seotud isikud on nimetanud tema rahaallikaks Säästumarketi keti müüki, kust olevat tulnud 450 miljonit krooni. Samas pole summat kinnitanud Säästumarketi ostja, Soome kaubanduskontserni Kesko juhid.

Kinnitamata andmetel said Säästumarketit haldava ASi Kinnisvaravaldus omanikud Guido Sammelselg, Indrek Prants, Sven Mansberg ja Armin Kõomägi keti müügi eest kohe kätte 60 mln krooni, millele lisandub veel 140 mln krooni, kui ettevõte laieneb ja hakkab tööle nii, nagu selle omanikud müües lubasid.

Seda varianti pidas tõenäoliseks investeerimispanga Suprema partner Henrik Igasta, kelle sõnul said ASi Fanaal endised omanikud Ehitusmaailma keti müügi eest Keskole samuti algul kätte osa rahast ja ülejäänu saamine olenes ettevõtte tulemustest pärast tehingut.

Kui arvestada, et Säästumarketite tänavune käive ulatub 600 mln kroonini, siis võib ostuhind olla 300 mln krooni. Kuna aga ettevõtte bilansis pole hooneid, võib hind olla veelgi madalam, kuni 200 mln krooni. Kesko juhid ütlesid pärast müügitehingut uudisteagentuurile Reuters, et Säästumarketi kett maksis umbes sama palju, kui kulub paari suure kaupluse rajamiseks Soomes. Kui arvestada ühe kaupluse hinnaks Soomes 50 mln krooni, saab Säästumarketi ostuhinnaks kokku 100 mln krooni.

Investeerimispanga LHV partner Tõnis Haavel pidas kõige tõenäolisemaks, et 440 miljoni krooni sularaha puhul tuleb kahe nädala jooksul kõne alla laen või võlakiri. ?Sulas seda raha pole. Müüa nii kiiresti midagi ei suuda,? hindas Haavel Käo ja Sammelselja võimalusi. Haaveli sõnul on variant ka see, et laenu annavad Käo ja Sammelseljaga seotud ettevõtted.

Hansapanga juhatuse liige, Hansabank Marketsi juht Erkki Raasuke ütles, et Käo ja Sammelselja ettevõtete puhul tuleb hinnata ka võimet juurde laenata. Raasuke ei välistanud võimalust, et panditakse Käo ja Sammelselja omanduse olevate ettevõtete aktsiad. Samas ei soovinud ta kommenteerida, kas Hansapank nõustuks laenu andma. Hansapank on ühtlasi BRSi pakkumisega seotud mitmesuguste kohustuste garanteerija.

Haavel tunnistas, et sellise summa kiire kokkuajamine on märkimisväärne katsumus isegi välisfirmadele. Tema sõnul on BRSi puhul raha kokkusaamine tõenäolisem kui Rail Estonia puhul, sest tegemist on reaalsete inimestega.

Haavel ütles, et usub, et BRS saab õigeks ajaks miljardi sularaha kokku. ?Kui nad ütlevad, et saavad ? mis muud, kui uskuda,? lisas ta. ?Ei näe põhjust selles kahelda. Meest sõnast.?

Investeerimispanga Trigon juht Joakim Helenius ütles üleeile, et tema ei usu, et BRS vajaliku sularaha kokku saab. ?Ehk on neil hea ühendus jõuluvanaga,? võttis Helenius kokku BRSi võimalused.

Kui Hansapank teatas, et loobub koos Swedbankiga raudtee erastamist rahastamast, siis Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) on otsuse tegemise edasi lükanud. EBRD pidi koos Hansapanga ja Swedbankiga panema raudteeostu sisse 360 miljonit krooni, sellest 204 miljonit on EBRD osa.

EBRD Balti riikide pressiesindaja Jazz Singh ütles, et EBRD otsuse edasilükkamise põhjuseks on mõned lahendamata asjaolud. Ta lisas, et ei saa neid asjaolusid täpsustada.