Käibemaks muudab auto hinda

Kui ettevõttel on õigus käibemaks tagasi saada, muutub auto hind odavamaks või siis vastupidi, esialgu ilma käibemaksuta hinnale võib hiljem lisanduda tuhandeid kroone.

Millised on siis algtõed, mida käibemaksu puhul peab teadma? Esiteks peab loomulikult lähtuma sellest, kas autot kasutada sooviv firma on üldse käibemaksu kohuslane. Käibemaksukohuslastele firmadele (ja miks mitte ka füüsilisest isikust ettevõtjatele) on auto soetamiseks või pikaajaliseks kasutamiseks neli peamist viisi.

Ostu puhul on selge, et soetatud auto läheb firma bilanssi ja saab seal põhivaraks. Vahe on aga sõidu- ja tarbeautodel. Sõiduautode puhul pole võimalik käibemaksu tagasi taotleda ja auto läheb bilanssi koos sellega. Auto edasimüümisel aga tuleb käibemaksukohuslasel uuesti auto hinnale liita käibemaks ning seega võib tekkida raskusi hiljem auto realiseerimisel, st finantskulu võib osutuda planeeritust suuremaks.

Tarbesõidukite, näiteks kaubiku puhul aga arvestatakse seda, et auto on peamiselt seotud firma põhitegevusega ning selle soetamisel saab käibemaksu tagasi taotleda. Siinkohal on oluliseks kriteeriumiks, et see oleks kirjas ka auto tehnilises passis kategooria lahtris.

Maksunduse kontekstis käsitletakse seda samalaadselt auto ostuga. Vahe on selles, et kapitalirendi puhul lähtutakse rendimaksete graafikust. Käibemaksu aga sõiduauto liisimisel tagasi ei saa, tarbesõiduki puhul saab. Lepingu lõppedes läheb sõiduki omandus üle rentnikule. Kui aga mingi aja pärast peaks tekkima soov auto edasi müüa, siis tuleb müügihinnale taas lisada käibemaks.

Kasutusrent on samuti käibemaksuga maksustatud, kuid vahe eelmiste autokasutusviisidega on selles, et eeldatakse, et tegemist on tõesti ?kasutusrendiga?, st autot kasutatakse ja ei omandata. Sellisel juhul on tegemist jooksva kuluga ning sellelt on võimalik käibemaks tagasi arvestada. See kehtib nii sõidu- kui veoautode kohta. Oluline on, et ei toimuks auto omandi üleminekut rentnikule. Väiksemagi viite puhul sellele liisinglepingus, võib maksuamet hakata tagasi nõudma käibemaksu. Seega ? kui liisingmakse vastab auto hinnaamortisatsiooni ja raha hinna summale (võrdlusena ostuga), võib kasutuserendi puhul võita käibemaksu osa. Seda enam, et mingi perioodi möödudes on niikuinii tarvis auto välja vahetada. Loomulikult on ka võimalik lepingut pikendada, sellisel juhul jätkub kõik vanaviisi ? käibemaks tagastub kuumaksetelt ja kuumaksed on ilmselt väiksemad, kuna rendileandja raamatupidamises on renditava vara väärtus väiksem. Kui aga rentnik soovib lepingu lõppedes autot ära osta, tekib oht, et kogu eelnevat lepingut võidakse tõlgendada kapitalirendina. Sellisel puhul on mõistlik liisingfirmast kas lihtsalt uus auto rentida või soovitada kolmandal isikul auto ära osta.

Kuid ka ostmisel tuleb silmas pidada, et tehingu käibemaksustamine toimub auto turuhinna järgi. Sellisel puhul lähtutakse Eesti Konjunktuuriinstituudi kvartaalsest bülletäänist, kus on kirjas autode keskmised turuhinnad. Loomulikult erinevad auto hinnad sõltuvalt läbisõidust, tehnilisest seisukorrast, lisavarustusest ja paljust muust. Sellisel juhul on tehingu väärtuse tõestamiseks vajalik eksperthinnang, kõige parem, kui vastava automargi ametlikust esindusest.

Täisteenindusliisingu lepingut on võimalik sõlmida nii kasutus- kui kapitalirendi põhjal. St vastavalt firma vajadusele liidetakse vastavale liisingugraafikule kindlustuste, tehnohoolduste, teeninduse jm autoga seotud kulud ning jagatakse liisingperioodile võrdsetes osades laiali. Siinkohal võivad erinevad liisingufirmad käsitleda tehinguid erinevalt. Näiteks AVIS Liisingu rahvusvaheline praktika on, et rendigraafik ja teenuste, kindlustuste jms eest tasumise graafik hoitakse lahus. Samuti tehakse kummagi osa peale eraldi lepingud. See tähendab, et isegi kui täisteenindusliisingu aluseks on kapitalirent, on võimalik tehnohoolduste, teeninduse jms kulude pealt käibemaks siiski tagasi küsida.

Autor: Jürgen Täll