Ignar Fjuk: Eesti Energia on tegelikult kasumis

Selline stsenaarium on seda häbiväärsem, et NRG leping on kavas jõustada samast kuupäevast, väitis Fjuk.

Energiaturu inspektsiooni tegevus hinnatariifide kujundamisel ei lähtu tema sõnul parameetritest, mis on ette nähtud energiaseadusega ja loomulikku monopoli omava äriühingu tegevust reguleeriva konkurentsiseadusega.

Esiteks, inspektsioon ei ole hinnanud Eesti Energia kulude vajalikkust ja otstarbekust. Lähtutakse üksnes ettevõtte varasematel aastatel väljakujunenud ja ilmselgelt ebaratsionaalsest kulude baasist.

?Ei ole ju saladus, et Eesti Energia tänane juhtkond on avalikkust korduvalt informeerinud, et nende tegevuse eesmärk on kulude optimeerimine ning energiatootmise efektiivsuse tõstmine,? ütles Fjuk. ?Järelikult on varasemate aastate kulude struktuuri üks-ühene rakendamine tulevase hinnatõusu põhjendamiseks eksitav ning ei ole seetõttu energiaseadusega kooskõlas.?

Veelgi suurem ebaobjektiivsus ettevõtte tegeliku majandusseisu hindamisel ning seetõttu ka hinnatariifide määramisel tuleneb ettevõtte varade aastate taha ulatuvast kestvast ülehinnatusest. See ongi Fjuki sõnul aastatega kogunenud ülisuure raamatupidamisliku kahjumi peamiseks allikas. ?Juhul kui inspektsioon ei käsitle seda kahjumit tagasiulatuval ajahorisondil, eksitab ta nii end kui kõiki elektritarbijaid.?

Objektiivse hinnangu saamiseks tuleks varade allahindlus teostada tagasiulatuvalt ehk ajani, mil varade tegelik väärtus ei olnud juba vastavuses seadusega ettenähtud tingimustega. Arvestades Eesti Energia tugevate rahavoogudega, tähendaks see vähemalt 2- või 3-aastast tagasiulatuvat korrektsiooni.

Pärast taolist toimingut selguks Fjuki väitel ühtäkki, et Eesti Energia on olnud tegelikult juba selle aasta märtsis lõppenud majandusaastal kasumis. Kasum kasvaks 2001. aasta jaanuaris jõustunud massiivse elektrienergiatariifide tõusu tõttu jooksval majandusaastal oluliselt veelgi.

Autor: ÄP Online