- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kriiside ohud firmades suurenevad
Kriis on olukord, kui organisatsioon satub ulatusliku negatiivse avaliku tähelepanu alla. Kuigi järjest suurenevad kogemused kriisijuhtimise valdkonnas peaksid kriiside tõenäosust organisatsioonides vähendama, võib massimeedia ja kaubamärkide tähtsuse tõusu tõttu ühiskonnas hoopis täheldada kiiside toimumise võimalikkuse suurenemist.
Kriisid jaotuvad kolme peamisesse rühma: õnnetused ja katastroofid; tekkivad kriisid ning pidevad kriisid. Esimesena nimetatute puhul on tegemist olukorraga, millega kaasneb konkreetne oht inimeste julgeolekule ja elule ning materiaalne kahju. Selliste nn traditsioonilist tüüpi kriiside puhul on eriti oluline tegutsemine kriisiolukorra likvideerimiseks samaaegselt kriisikommunikatsiooni juhtimisega. Vajalik on kindlasti jälgida kriisijuhtimise kava põhipunkte, milleks on kriisitöörühma moodustamine, kõneisiku määramine ja konkreetsetele sihtrühmadele suunatud info kiire edastamine.
Tekkivate kriiside areng põhineb info kiirel levikul massimeedias. Hetkel vähetähtis teema võib juba paari-kolme päeva möödudes muutuda kriisiks. Sarnaselt kriisi arengule liigub ka meedia huvi teema vastu. Pidevad kriisid on eelkõige järjepidevad organisatsiooni või kaubamärgi maineprobleemid.
Tänapäeva ühiskonnas suureneb organisatsioonide jaoks oht sattuda kahe viimasena mainitud kriisirühma, nn kaasaegsete kriiside ohvriks. Need on kriisid, mis lähtuvad väga palju emotsioonidest ja kus üldjuhul otsest ohtu inimestele ja asjadele ei ole. Samas rahaline kaotus võib selliste kriiside puhul olla organisatsiooni jaoks suuremgi.
Kriiside arvukuse tõusu põhjuseks kaasaegses ühiskonnas on massimeedia järjest kasvav mõju ja sellega kaasnev info palju kiirem liikumine. Samavõrra oluline on ka kaubamärkide järjest suurem roll tarbija jaoks ? emotsionaalne side kaubamärgi ja tarbija vahel on kergesti mõjutatav avaliku arvamuse ja meedia poolt.
Kahe viimase kriisitüübi puhul tuleb alustada kriisijuhtimist juba kriisi potentsiaalses arenguperioodis, ennetades selliselt tekkivat ja suurenevat meedia huvi. Seega, esimene soovitus edukaks kriisi lahendamiseks ? ole ettevalmistatud. Kuna iga kriisiolukord on erinev, siis eelkõige on vajalik emotsionaalne ettevalmistus koos teadmisega, et organisatsioon on kriisiks valmistunud ja vajaliku info kogumiseks ning edastamiseks on toimiv süsteem. Need eeldused loovad aluse tegutseda õigel ajal ning vältida ootamatusest tingitud esialgset ebaõiget tegutsemist ja informatsiooni.
Sageli võib avalik arvamus kujuneda mitte selle põhjal, mis tegelikult juhtus, vaid lähtuvalt sellest, mida arvatakse juhtunud olevat. Teine soovitus ? mõtle, mida organisatsioonilt oodatakse antud olukorras ja tegutse sellele vastavalt. Erinevate kriisiolukordade kogemusi üldistades võib öelda, et eelkõige soovitakse kriisiolukorras:
selgitust, mis juhtus ja miks juhtus;kinnitust, et olukord on kontrolli all ja edasist ohtu ei ole/kriisi lahendus on olemas;kaastunde avaldamist ja kannatanutele abi osutamist;materiaalse ja/või emotsionaalse kahju hüvitamist;plaani esitamist, kuidas kriisist välja tulla.
Hetkel kuum
Samavõrra oluline kui eelnevad kaks soovitust on ka kolmas ? tegutse kriisi juhtides järjekindlalt ja kontrolli, et väljastatavad sõnumid ei läheks omavahel vastuollu ning oleksid pidevalt kooskõlas muutuva olukorraga. Edukas kriisijuhtimine on järjepidev protsess, mis peab algama enne tegeliku kriisi tekkimist. Positiivse lahenduseni jõuab vaid siis, kui kriisitöörühm ei kaota initsiatiivi, ei vassi ning spekulatsioonide ärahoidmiseks tuleb ise negatiivse infoga välja.
Kriisi tüübid
momentaalne/õnnetustekkiv/teemadpidev/järjepidevad probleemid mainega
Ettevalmistus kriisiks
kujunda positiivne mainekoosta võimalike kriiside loetelumoodusta kriisitöörühm, määra kõneisikkoosta tegevusplaan eri tüüpi kriiside jaoks, eelkõige määratle põhiline hoiak kriisi lahendamisekstutvusta kriisi lahendamise põhimõtteid organisatsioonis
Järjekindel tegevus kriisi ajal
määra kõneisik ja kriisitöörühmkogu juhtunu kohta faktemääratle sihtrühmad, keda kriis mõjutab (ajakirjandus)koosta tegevusplaankoosta ja saada sihtrühmadele sõnumidole valmis pöörama negatiivne juhtum positiivseks
Meediasuhted kriisi ajal
Pea meeles ? rollid on kriisi ajal muutunud!
meediaga suhtleb üks isik, avatud on kriisikeskusedasta fakte, kaasa eksperte, hoidu spekulatsioonidestära varja infotanna taustainfot organisatsiooni kohta
Neli peamist eksimust
kõneisik kaotab initsiatiivipeamised sõnumid on ebaselgedfaktide asemel esitatakse spekulatsioonemeedia küsimustele ei vastata
Analüüsi tegevuskeskkonda
Tegelikkuse ignoreerimine ei hoia ära kriisi tekkimist!
Allikas: AS KPMS & Partnerid
Autor: Ulli Sats
Seotud lood
Enimloetud
1
3
6
EL kinnitas 18. sanktsioonipaketi
Viimased uudised
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Nii Eesti kui Hispaania kinnisvara ABC
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
EL kinnitas 18. sanktsioonipaketi
Podcastid
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele