Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kriiside ohud firmades suurenevad

    Kriis on olukord, kui organisatsioon satub ulatusliku negatiivse avaliku tähelepanu alla. Kuigi järjest suurenevad kogemused kriisijuhtimise valdkonnas peaksid kriiside tõenäosust organisatsioonides vähendama, võib massimeedia ja kaubamärkide tähtsuse tõusu tõttu ühiskonnas hoopis täheldada kiiside toimumise võimalikkuse suurenemist.
    Kriisid jaotuvad kolme peamisesse rühma: õnnetused ja katastroofid; tekkivad kriisid ning pidevad kriisid. Esimesena nimetatute puhul on tegemist olukorraga, millega kaasneb konkreetne oht inimeste julgeolekule ja elule ning materiaalne kahju. Selliste nn traditsioonilist tüüpi kriiside puhul on eriti oluline tegutsemine kriisiolukorra likvideerimiseks samaaegselt kriisikommunikatsiooni juhtimisega. Vajalik on kindlasti jälgida kriisijuhtimise kava põhipunkte, milleks on kriisitöörühma moodustamine, kõneisiku määramine ja konkreetsetele sihtrühmadele suunatud info kiire edastamine.
    Tekkivate kriiside areng põhineb info kiirel levikul massimeedias. Hetkel vähetähtis teema võib juba paari-kolme päeva möödudes muutuda kriisiks. Sarnaselt kriisi arengule liigub ka meedia huvi teema vastu. Pidevad kriisid on eelkõige järjepidevad organisatsiooni või kaubamärgi maineprobleemid.
    Tänapäeva ühiskonnas suureneb organisatsioonide jaoks oht sattuda kahe viimasena mainitud kriisirühma, nn kaasaegsete kriiside ohvriks. Need on kriisid, mis lähtuvad väga palju emotsioonidest ja kus üldjuhul otsest ohtu inimestele ja asjadele ei ole. Samas rahaline kaotus võib selliste kriiside puhul olla organisatsiooni jaoks suuremgi.
    Kriiside arvukuse tõusu põhjuseks kaasaegses ühiskonnas on massimeedia järjest kasvav mõju ja sellega kaasnev info palju kiirem liikumine. Samavõrra oluline on ka kaubamärkide järjest suurem roll tarbija jaoks ? emotsionaalne side kaubamärgi ja tarbija vahel on kergesti mõjutatav avaliku arvamuse ja meedia poolt.
    Kahe viimase kriisitüübi puhul tuleb alustada kriisijuhtimist juba kriisi potentsiaalses arenguperioodis, ennetades selliselt tekkivat ja suurenevat meedia huvi. Seega, esimene soovitus edukaks kriisi lahendamiseks ? ole ettevalmistatud. Kuna iga kriisiolukord on erinev, siis eelkõige on vajalik emotsionaalne ettevalmistus koos teadmisega, et organisatsioon on kriisiks valmistunud ja vajaliku info kogumiseks ning edastamiseks on toimiv süsteem. Need eeldused loovad aluse tegutseda õigel ajal ning vältida ootamatusest tingitud esialgset ebaõiget tegutsemist ja informatsiooni.
    Sageli võib avalik arvamus kujuneda mitte selle põhjal, mis tegelikult juhtus, vaid lähtuvalt sellest, mida arvatakse juhtunud olevat. Teine soovitus ? mõtle, mida organisatsioonilt oodatakse antud olukorras ja tegutse sellele vastavalt. Erinevate kriisiolukordade kogemusi üldistades võib öelda, et eelkõige soovitakse kriisiolukorras:
    selgitust, mis juhtus ja miks juhtus;kinnitust, et olukord on kontrolli all ja edasist ohtu ei ole/kriisi lahendus on olemas;kaastunde avaldamist ja kannatanutele abi osutamist;materiaalse ja/või emotsionaalse kahju hüvitamist;plaani esitamist, kuidas kriisist välja tulla.
    Samavõrra oluline kui eelnevad kaks soovitust on ka kolmas ? tegutse kriisi juhtides järjekindlalt ja kontrolli, et väljastatavad sõnumid ei läheks omavahel vastuollu ning oleksid pidevalt kooskõlas muutuva olukorraga. Edukas kriisijuhtimine on järjepidev protsess, mis peab algama enne tegeliku kriisi tekkimist. Positiivse lahenduseni jõuab vaid siis, kui kriisitöörühm ei kaota initsiatiivi, ei vassi ning spekulatsioonide ärahoidmiseks tuleb ise negatiivse infoga välja.
    Kriisi tüübid
    momentaalne/õnnetustekkiv/teemadpidev/järjepidevad probleemid mainega
    Ettevalmistus kriisiks
    kujunda positiivne mainekoosta võimalike kriiside loetelumoodusta kriisitöörühm, määra kõneisikkoosta tegevusplaan eri tüüpi kriiside jaoks, eelkõige määratle põhiline hoiak kriisi lahendamisekstutvusta kriisi lahendamise põhimõtteid organisatsioonis
    Järjekindel tegevus kriisi ajal
    määra kõneisik ja kriisitöörühmkogu juhtunu kohta faktemääratle sihtrühmad, keda kriis mõjutab (ajakirjandus)koosta tegevusplaankoosta ja saada sihtrühmadele sõnumidole valmis pöörama negatiivne juhtum positiivseks
    Meediasuhted kriisi ajal
    Pea meeles ? rollid on kriisi ajal muutunud!
    meediaga suhtleb üks isik, avatud on kriisikeskusedasta fakte, kaasa eksperte, hoidu spekulatsioonidestära varja infotanna taustainfot organisatsiooni kohta
    Neli peamist eksimust
    kõneisik kaotab initsiatiivipeamised sõnumid on ebaselgedfaktide asemel esitatakse spekulatsioonemeedia küsimustele ei vastata
    Analüüsi tegevuskeskkonda
    Tegelikkuse ignoreerimine ei hoia ära kriisi tekkimist!
    Allikas: AS KPMS & Partnerid
    Autor: Ulli Sats
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Erje Mettas: majanduse jahtumine toob hoiused taas au sisse
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Keskpangad rakendavad jõudsalt meetmeid kõrge inflatsiooni ohjamiseks ning oodatav majanduse jahtumine suunab eraisikute ja ettevõtete tähelepanu taas raha pankades hoiustamisele, prognoosib Coop Panga äriklientide igapäevapanganduse juht Erje Mettas.
Majanduslanguse kartus pani investorid taas müüma
Sõõrumaa meelitas enda juurde ühe Wise'i finantsjuhi
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Eesti päritolu finants-startupi Wise Aasia ja Lähis-Ida piirkonna finantsjuht Nataliya Gavrylova hakkab edaspidi arendama Urmas Sõõrumaale kuuluvat Foruse platvormimajandust.
Enefit Greeni Soome tuulepark hakkab investoritele raha tootma järgmisel aastal
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Enefit Greeni 13 tuulikuga Tolpanvaara tuulepark hakkab elektrit tootma 2023. aasta sügisel. Pargi ehitusse investeerib börsifirma 83 miljonit eurot.
Hägune horisont jahutas kuuma tehinguturgu, tooni annab Eesti kapital Edetabelid!
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.
Kui pool aastat tagasi teatati ettevõtete tehinguturul uutest rekorditest ja loeti miljardeid, siis sõda ja hägune horisont on seda kõvasti jahutanud: kinnisvaraturul pole pärast jaanuarikuud suuremaid tehinguid tehtud ning ka iduinvestorid on võrreldes aasta algusega oluliselt ettevaatlikumad.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.