Puidust kaubaaluste tootmises lokkab piraatlus

Kui suur raha alusetootmises liigub, on turuosalistel sisuliselt võimatu hinnata, sest ametlike tootjate andmeid ei koonda keegi, pealegi pole teada, kui suur osa alustest toodetakse ametlikult.

Kontrollimatuse tingimustes tegutsevad piraadid ja petturid avalikult, avaldades ostu-müügikuulutusi isegi ajalehtedes ning pakkudes piraatkaupa müüa alusetootjatele endilegi. ?Meile helistatakse ja pakutakse aluseid, öeldakse, et vajalikud märgid on ka peal,? rääkis aluseid tootva OÜ Sirwood Toode juhataja Piret Rosumovski. ?Kui küsime, millised märgid, vastatakse, et EUR.?

Rosumovski sõnul tuli selline pakkumine ühelt Jõgevamaa talumehelt, samuti on aluste müügi sooviga ühendust võetud ühest Ida-Virumaa aianduskooperatiivist. ?Viimased olid kohe valmis tootmist alustama ja märke alustele peale põletama,? rääkis Rosumovski. ?Nende endi väitel oli nende klientide hulgas ka Tallinnas aluseid kokku ostev firma.?

ASi Metsamees müügisekretäri Krista Simso sõnul on alusevõltsijad läinud isegi nii kaugele, et pakuvad võltsitud aluseid välismaale. ?Meie litsentsinumbriga aluseid, mille jalad olid freesimise asemel kirvega tahutud, taheti isegi müüa meie Soome partnerile,? sõnas Simso.

Lisaks üle Eesti laiali asuvatele väiketootjatele süüdistatakse pettuses ka Tallinnas asuvat aluste müügi ja kokkuostuga tegelevat firmat Ksanort.

?Helistasin ettevõtte müüginumbrile ja küsisin, kas müüte uusi EUR-aluseid,? rääkis Piret Rosumovski. ?Vastati, et müüakse. Siis, teades, et neil endil pole litsentsi, palusin vaadata, mis numbrit litsents kannab.? Veidi aega hiljem helistati firmast Ksanort tagasi ja pakuti võimalust saada kokkulepeliselt markeeritud aluseid. ?Olin aga kindel, et ei kasuta ebaseaduslikku kaupa ning lõpetasin kõne,? rääkis Rosumovski.

Umbes tunni möödudes helistati firmast Ksanort tagasi ja püüti talle tõendada, et firmal on litsents. ?Kontrollisin väidetavat numbrit, see ei vastanud tõele,? ütles Rosumovski.

Ksanorti ärieetika suhtes on kahtlusi ka Eesti ühe suurima alusetootja KR Priit ASi juhil Peeter Kroonbergil. ?Meilt pettis üks nn tankist välja koorma aluseid, mille hiljem leidsime Ksanorti õuelt,? kinnitas ta. ?Kui aga asja uurima läksime, sõitsid kohale mingid maastikuautodega mehed ja meil tuli lahkuda.?

Ksanorti juhi Nikolai Zahartchenko sõnul oli pettuses süüdi Kroonbergi firma ise, kes oma aluseid tankistifirmale müüs. ?Mina ei saa ju vaadata inimesele sügavalt silma ja kohe aru saada, kas mulle müüb kaupa tankist või mitte,? ütles Zahartchenko, kelle firma ostis uued, umbes 100 krooni tükk maksnud alused tankistilt 30 krooniga.

Veel süüdistavad ettevõtjad Ksanorti selles, et nad parandavad kaubaaluseid, kuigi neil pole selleks litsentsi. Zahartchenko sõnul on asi aga selles, et talle tahetakse peale suruda Soome litsentsi. ?Mina aga ei paranda aluseid, mina annan parandada ühele teisele firmale, kellel on see litsents olemas,? ütles ta. ?Minu konkurendid ei tea minu ärist midagi, mina ei saa ju kõigile oma ärisaladusi rääkida.?

Tallinna ümbruses teatakse veelgi ettevõtteid, kes remondivad aluseid ilma litsentsita.

Litsentsi omavad Eesti kaubaaluste tootjad on aga nördinud tõsiasjast, et juba aastaid ilma loata tegutsevaid ning võltstoodangut valmistavaid ettevõtteid pole kontrollitud ega karistatud. ?Piraadid, kes kasutatud EUR-alustega tegelevad, on seni väljas nii maksuameti kui majanduspolitsei huviorbiidist,? ütles Piret Rosumovski. ?Piraatidel on karistamatuse tunne, sest rakendusseadused puuduvad või ei toimi.?

Samas on piraatalusega tegelemine lihtne. ?Tehakse alus, lüüakse kellegi teise litsentsi number peale,? rääkis firma Ilts & Mäks juht Ilmo Paas. Aluseid võidakse võltsida ka nii, et litsentsi mittevajav ühekordne alus eksporditakse ja alles sihtmaal lüüakse sellele number. Samas on ühekordse ja korduvkasutusega aluse hinnavahe mitmekordne.

Aluste võltsimiseks kasutatakse kas mõne muu riigi, näiteks Poola, või litsentseeritud Eesti tootjate litsentsinumbreid. Nii näiteks on oma litsentsinumbriga, aga mitte oma firmas Radix PT OÜs toodetud alust kohanud ettevõtja Priit Tähtvere.