- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 225−0,05%39 659,06
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,55
- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 225−0,05%39 659,06
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,55
Valgamaal Patkülas asuva ASi Hansa Graanul juhataja Arno Anieri hinnangul jätkub Eestis saepuru umbes 150 000 tonni saepurugraanulite ehk pelletite tootmiseks.
Hansa Graanul ja Väike-Maarjas asuv AS Flexa Heat tahavad mõlemad järgmisel aastal tõsta tootmismahu 60 000?70 000 tonnini. Detsembris proovitootmisega alustav Imaveres asuv OÜ Delcotek plaanib esimesel aastal toota 20 000 tonni pelleteid ning ülejärgmisel aastal toodangumahtu kahekordistada. Peaaegu kogu Eestis toodetu eksporditakse Põhjamaadesse, peamiselt Taani.
?Kuigi oleme igal aastal kahekordistanud tootmismahtu, ei suuda me kõiki Taani tellimusi täita,? ütles Eesti suurima pelletite tootja, Flexa Heati graanulitehase juhataja Kuido Kuntra. ?Piiri paneb peale tooraine.?
Kuntra hinnangul läheb saepuruturul üha tihedamaks, sest toodangut plaanivad suurendada ka plaaditehased ning turule on järjest jõulisemalt tulemas saepurubriketi tootjad.
Taani kapitalil põhinev Flexa Heat, mis saab viiendiku vajaminevast saepurust Flexa gruppi kuuluvast mööblitööstusest, ostab ülejäänu Kesk- ja Põhja-Eesti saetööstustest. Nende konkurendi Hansa Graanuli käes on Lõuna-Eesti toormeturg.
Delcoteki tehnikadirektori Kalev Siimu sõnul loodavad nad toorme osas eelkõige kõrval asuvale Imavere Saeveskile. ?Seni müüb Imavere Saeveski oma saepuru Skandinaaviasse,? rääkis Siim ja lisas, et naabri käest hakkavad nad ostma ka puukoort, mida kasutavad graanulitehase kütteks.
Pelletiteks sobiva saepuru puistekuupmeetri hind on 30?40 krooni. Ühe tonni pelletite tootmiseks kulub umbes seitse puistekuupmeetrit saepuru. Pelleteid müüakse piiri taha hinnaga 1000?1300 krooni tonn.
Seitse aastat tagasi Balti riikides esimesena pelleteid tootma hakanud Hansa Graanul investeerib praegu tootmise laiendusse mitukümmend miljonit krooni. Järgmise aasta märtsis käivituvad kolm uut graanulimasinat võimaldavad toota kolm korda enam.
Anieri sõnul sõltub tulevane tootmismaht siiski toorainest. ?Oleme toorainepõua ennetamiseks välja töötanud kogu Eestit hõlmava logistilise süsteemi,? rääkis Anier. ?Eelkõige tähendab see koostööd puistematerjale vedavate transpordifirmadega.?
Hansa Graanul oli poolteist aastat tagasi krahhi äärel, sest firma vaevles käibekapitali puuduses ja endine põhiomanik, Rootsi firma ei taganud tarnelepinguid. Eelmise aasta detsembris omandas kõik Hansa Graanuli aktsiad Taanis alternatiivenergia tootmisega tegelev World Wide Wind. ?Taanis on nõudlus saepurugraanulite järele väga suur,? ütles Anier ja lisas, et graanulid pakendab ja müüb Taanis nende emafirma.
Delcoteki juhataja Einar Puki kinnitusel investeerivad firma omanikud ? kaks Eesti eraisikut ? saepurugraanuli tootmisse kokku 9,5 miljonit krooni. ?Eellepingud toodangu müügiks Skandinaavia partneritega on sõlmitud,? ütles Pukk ja lisas, et Eestis pole pelletite müümiseks tarnesüsteem veel välja kujunenud.
Hinnanguliselt müüakse siseturul väiketarbijatele vaid tuhatkond tonni pelleteid aastas. ?On kahetsusväärne, et Eesti tarbija pole mõistnud, et tegelikult on graanulite põletamine ökonoomsem kui õli põletamine,? rääkis Arno Anier. Kaks tonni pelleteid vastab kütteväärtuselt tonnile kergele kütteõlile. Hansa Graanul küsib eratarbijatelt pelletite tonni eest 1500 krooni.
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Tuntud investorid jagavad oma suviseid investeeringuid
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele