Näiteks Reformierakond kulutab samal ajal aastas büroo ülalpidamiseks veidi üle kahe miljoni, Mõõdukad ühe miljoni, Rahvaliit ainult 800 000 krooni.
Res Publica peasekretäri Ken-Marti Vaheri hinnangul on nende suuremad bürookulud põhjustatud sellest, et näiteks võimulolevate Keskerakonna ja Reformierakonna puhul teevad suure osa parteitööst ära valitsusasutustesse või Tallinna linnavõimu juurde tööle võetud poliitilised nõunikud.
Esimese kvartali rekordiomanikuna kogus Res Publica endale eraisikute ja firmade annetusi ligi 1,8 miljonit krooni, suurparteidest viimane, Reformierakond, aga vaevalt 40 000 krooni.
Oma tänavuse eelarve täitmiseks peab Reformierakond annetusi korjama üle viie miljoni krooni. 5,5 miljonit on ka nende kohalike valimiste kampaania eelarve suurus, kuid osa sellest läheb Riigikogu kampaania ettevalmistamiseks.
Kõige odavamalt üritab suurtest erakondadest läbi ajada Rahvaliit. Kui nende 2,7-miljonilisest aastaeelarvest büroo ja piirkondade tegevuskulud maha arvata, jääb sügisese valimiskampaania kuludeks parimal juhul 1,6 miljonit krooni.
Rahvaliidu Tallinna büroos on tööl vaid neli inimest, seevastu on parteil 12 piirkondlikku bürood, mille kuludeks läheb tänavu umbes 300 000 krooni.
Osa erakondi on kehtestanud reegleid, kuidas parlamendisaadikutel või nimestike esinumbritel tuleb parteikassat täita.
Näiteks Mõõdukatel annavad Riigikogu liikmed igast kuupalgast parteile 500 krooni. Sellest kaetakse erakonna ajalehe Rahva Hääl väljaandmise kulutused niipalju, et seda saab kõigile liikmetele tasuta jagada.