Eesti tarkvarapiraatluse tase on langenud 53 protsendile

IPR uuringusse olid Baltimaad kaasatud esmakordselt. 2000. aastal BSA poolt Balti riikides sarnase metoodikaga läbi viidud uuring näitas Eesti piraatluse tasemeks 69%.

Piraatluse tasemena käsitletakse tarkvaranõudluse ning tarkvaramüügi vahet, kusjuures reaalne tarkvaranõudlus määratakse lähtuvalt riistvara müügist ning turgude arvutikasutusstatistikast.

BSA Eesti komitee tegevjuhi Ahti Leppiku sõnul on langus Eestis ootuspärane, sest firmad on teadvustamas piraattarkvara kasutamise riske.

?Meie hinnangul võib Eesti firmasid tinglikult jaotada nii, et 25% on sajaprotsendiliselt legaalsed ning umbes 40% on enam-vähem legaalsed, kes on teadvustanud tarkvara legaliseerimise vajalikkuse, kuid veel ei halda täielikult kõiki probleeme, näiteks ei oma kontrolli töötajate poolt arvutitesse installeritava materjali üle. BSA püüab sellele ettevõtete grupile igatpidi toeks olla ning info või nõustamise saamiseks meie poole pöördumist ei tohiks karta.?

?Lisaks on umbes 35% firmasid, kes kasutavad teadlikult piraattarkvara, ignoreerivad sellesuunalisi tähelepanujuhtimisi ja nendeni jõuavad varem või hiljem riigipoolsed sanktsioonid,? ütles Leppik.

BSA Eesti asutati osana rahvusvahelisest BSAst kohalike arvuti- ja tarkvarafirmade poolt aastal 1996. BSA Eesti Komiteel on 14 kohalikku liiget.