Maksuhalduriga võib suhelda ka volitatud esindaja vahendusel

Lepinguline vastutus

Lisaks seaduse alusel tekkivale vastutusele teise isiku maksuvõla eest on kolmandal isikul võimalik võtta vastutus maksukohustuslase rahaliste kohustuste täitmise eest lepinguga. Kuna seadusega sätestatakse maksukohustus konkreetsele isikule ei tähenda lepinguline vastutus võla teisele isikule ülekandmist. Kirjeldatud juhul tekib maksukohustuslase kõrvale vaid teine isik (käendaja), kellelt maksuhaldur saab vajaduse korral nõuda võla tasumist või võla sisse nõuda. Seejuures saab maksuhaldur lepingu alusel vastutavalt isikult võla sisse nõuda üksnes tsiviilkohtupidamise korras hagi esitamise teel.

Maksuhalduri haldusaktid

5)haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus;

6)haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus;

7)haldusakti täitmise tähtaeg;

8)muud seadusega sätestatud andmed.

Lisaks peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha kohta ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide jt tagajärgede, s.h võimaliku sunniraha või asendustäitmise kulude tasumise kohustuse kohta.

Kui maksuhalduri juhi või tema asetäitja asemel kirjutab haldusaktile alla volitatud inspektor, märgitakse allkirja juurde ka sellekohase volikirja kuupäev ja number ning koht, kus on võimalik nimetatud dokumendiga tutvuda.

Maksuhaldur on kohustatud isiku taotlusele vastama 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates.

Esindaja kasutamine maksumenetluses

Maksumaksja või näiteks äriühingu juhataja ei pea maksuhalduriga suhtlema alati isiklikult, sest seadus annab talle õiguse esindajale. Esindaja võib esindatava asemel osaleda kõigis menetlustoimingutes, v.a juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik osavõtt. Esindaja peab maksuhalduri nõudmisel esitama sellekohase volikirja. Kui menetlusosaline ilmub menetlustoimingutele koos esindajaga siis eraldi volitust ei nõuta.

Arvestuse pidamise kohustus

Raamatupidamisarvestust reguleerib raamatupidamise seadus. Raamatupidamisarvestust peavad pidama kõik Eestis registreeritud eraõiguslikud juriidilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad, Eestis püsivat tegevuskohta omavad välismaa juriidilised isikud, ning Eestis asutatud avalik- õiguslikud juriidilised isikud ja riigi- ja omavalitsusasutused. Füüsilisest isikust ettevõtja, kelle käive ei ületa 250,000kr aastas võib endiselt pidada kassapõhist arvestust. Maksuseadusega võib raamatupidamiskohustuse sätestada ka isikule, kes ei ole selleks raamatupidamise seaduse alusel kohustatud ning kohustada ka maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta täiendava arvestuse pidamiseks (n.t alkoholiaktsiisilao pidaja laoarvestuse pidamine). Kuigi ükski seadus ei sätesta raamatupidamisarvestusele keelenõuet, annab maksukorralduse seadus maksuhaldurile õiguse nõuda võõrkeeles peetud arvestuse eesti keelde tõlkimist, samuti vähelevinud sümbolite, lühendite, märksõnade lahtiseletamist.

Dokumentide säilitamise kohustus

Raamatupidamise ja maksuarvestusega seotud dokumente, samuti muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente on mõistlik säilitada vähemalt aegumistähtaja lõpuni.

Sellega saab maksumaksja vajadusel maksuhaldurile tõendada, et maksusummad on arvutatud õigesi ja kõik talle seadusega pandud kohustused on täidetud. Maksustamise seisukohast tähendust omavate dokumentide säilitamistähtaeg on 7 aastat, arvates dokumentide koostamise või saamisele järgneva aasta 1.jaanuarist, kui seadus ei sätesta teisiti.

Näiteks raamatupidamise seaduse § 40 näeb ette raamatupidamisregistrite, lepingute, aruannete jm äridokumentide säilitamise 10 aasta jooksul, kui need on vajalikud majandustehingute rekonstrueerimiseks. RPS § 40 sätestab kohustuse säilitada pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud äridokumente 7 aastat pärast kehtimise tähtaja möödumist.

Autor: Jüri Kalda