Pärnu linn ehitab rahapuudusest hoolimata

See oleks Eestis kohaliku omavalitsuse tasandil meie teada esmakordne, väitis rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuse talitus.

Linnavara müügist seni laekuma jäänud ligikaudu 50 miljonit krooni on Pärnu linnapea kohuseid täitva abilinnapea Taimi Vilgase sõnul tekitanud probleeme arvete maksmisel. Põhjuseks mitte ainult linna kinnisvara ebaõnnestunud müük, vaid ka suvine kehv maksutulu laekumine, mis on probleemiks pea igas kohalikus omavalitsuses, selgitas Vilgas.

Pärnu loodab peamiselt kahe suure hotelli: Pärnu ja Rannahotelli müügi peale, kuid rentnikud pole ostmisest huvitatud ja teisi huvilisi pole ka teada.

Pärnu volikogu isamaaliitlasest revisjonikomisjoni liikme Ain Pajo sõnul on rahaline puudujääk linnaeelarves sundinud maksma vanu arveid ettevõtjatele tulevikukulutuste arvel. Viimaste päevade jooksul on linn tasunud muu hulgas arved Pärnu Teedele, K&H Ehitusele, olles enne firmadele mitmeid kuid võlgu kokku umbes 7 miljonit krooni.

Rohkem suuri võlgu linnal pole, kuid raha võeti osaliselt teiste objektide arvelt, märkis Pajo. ?Linnal on saada Pärnu Sadamalt dividende 16 miljoni krooni jagu sadama ümbersõidutee väljaehitamiseks, aga sellest summast on linn välja võtnud 4 miljonit krooni ja tee ehitusega ei ole veel alustatudki,? väitis Pajo.

Samamoodi on Ain Pajo sõnul kasutatud ette raamatukogu ehitamiseks saadud laenuraha. Raamatukogu ehitamise 28,1 miljoni kroonisest laenust on linn võtnud välja 22,8 miljonit krooni, väitis Pajo. Raamatukogu ehitamine on poole peal.

?Osa Pärnu linnavalitsuse seniseid võlgu on tasutud ka linnavalitsuse multikontolt,? oli Pajo veel raamatupidamises välja selgitanud. Multikontol on kõikide linna ametiasutuste raha koos.

Pärnu abilinnapea Taimi Vilgas kinnitas, et osa Pärnu Sadama dividendidest on linn kätte saanud, kui lükkas ümber, et raamatukogu ehitamise jaoks paneeritud laenust on välja võetud 22,8 miljonit krooni ja sellega on kinni makstud vanad võlad. ?Juulikuus laekus tulumaksu märgatavalt rohkem, mis võimaldas tasuda ka tehtud tööde eest,? ütles Vilgas.

Juhul kui Pärnu linn on hotellide ja Pärnu ATP loodetavast müügist laekuva raha arvel teinud kulutusi, mida katta ei suuda, siis ei ole rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste talituse peaspetsialisti Kersti Maureri sõnul linnal muid lahendusi, kui võtta vastu negatiivne lisaeelarve. Rahandusministeeriumis puuduvad täpsed andmed, millises mahus on Pärnu linnavalitsus kulutusi ette teinud.

Hinnanguliselt võib Ain Pajo sõnul negatiivse lisaeelarve suurus ulatuda 313 miljoni krooni suuruse aastaeelarve juures kuni 40 miljoni kroonini. ?Täpselt ei saa seda praegu öelda, sest puudub ülevaade, kui palju on linnal kohustusi ja kuidas läheb linnavara müügiga,? lausus Pajo.

Internetis olev linnaeelarve täitmise aruanne näitab, et esimesel poolaastal on linn saanud tulu vara võõrandamisest 3,3 miljonit krooni.

Abilinnapea Taimi Vilgas ütles Pärnu Postimehele üleeile, et müügisumma koos vormistamisel olevate tehingutega on kokku 14,3 miljonit krooni.

Pärnu linnavalitsus loodab olukorra lahendada esmaspäeval linnavara enampakkumisel. Sellest saab neljas kord, kui üritatakse leida ostjad hotellidele ja Pärnu bussijaama ATP aktsiatele.

Spetsialistide hinnangul tuleks hotellide müügihinda alandada.

Abilinnapea Taimi Vilgas on seda meelt, et kinnisvara müümisel tuleb lähtuda turu situatsioonist. ?Me ei müü iga hinna eest,? lubas ta. Seekord küsib Pärnu linnavalitsus Rannahotelli eest 21 miljonit ja hotell Pärnu eest 19 miljonit krooni, sama on hind olnud varasematelgi müükidel.

Hotelli Pärnu rentniku ASi Pergo juhataja Aadu Sepa ennustas, et 19 miljoni eest ei leidu hotell Pärnule ostjat. ?Kes soovib osta hotelli 19 miljoni eest, kui sellega kaasneb 15 miljoni krooni suurune investeerimiskohustus,? arutles ta. Sepal on hotelli peale soodne rendileping, mis teised ostjad eemale peletab.

Eilse seisuga ei olnud planeerinud tulla enampakkumisele osalema ka Rannahotelli rentnik Scandic Hotels Eesti AS.

13 miljonit maksva Pärnu bussipargi ATP vastu ei ole samuti seni suurt huvi.

Kallimad objektid, milleks on Rannahotell ja hotell Pärnu ning bussipark ATP, ei paku investoritele huvi, sest varasemad tehingud, olgu siis rendileping hotelliga või ATP hinnalisemate varade firmast välja kantimine, on objektide atraktiivsust vähendanud.

Pärnu linnavalitsus on Ain Pajo sõnul arvestanud linnavara müügist tuleva rahaga ja planeerinud selle investeerida nii, et selle tulemus juba enne kohalikke valimisi näha oleks.