Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elektripaigaldise kontroll aitab tagada ohutust

    Päevakorrale tõusnud elektripaigaldise tehnilise kontrolli nõude ümber tekkinud poleemika ajendas selgitama mõningaid asjaolusid. Nõudes, et elektripaigaldised peavad korras olema, ei kahtle vast keegi. Küsitavusi tekitab, miks peab elektripai-galdist perioodiliselt kontrollima ja selle eest maksma.
    Selline konrtollinõue pole midagi uut. Elektripaigaldised kuulusid korralisele kohustuslikule kontrollile juba nõukogude ajal. Taasiseseisvumisel selline süsteem kadus, sest uue riigi ülesehitamise algusaastatel oli pakilisemaidki probleeme ja ohutuse küsimustele ei pööratud erilist tähelepanu. Alles 1999. aastal elektriohutusseaduse jõustamisega käivitati analoogne süsteem uuesti. Põhimõtteliseks erinevuseks on vaid asjaolu, et kontrolli teevad eraettevõtjad ning üürnikest on saanud elektripaigaldise omanikud, kes peavad seda korras hoidma.
    Kui oleks otsustatud teistsuguse süsteemi kasuks, kus Eesti Energia peaks tarbijale kuuluvates paigaldistes kontrolli tegema, oleks ilmseks tagajärjeks elektri hinna tõus. Elektri hinna tõusu ju soovime samuti vältida.
    Vahepealne periood ongi ehk loonud pettekujutelma ?minu vara ja teen sellega, mis tahan?. Asi pole siiski päris nii ? oma vara peab kasutama viisil, et sellega ei kahjustaks kaasinimesi. Usun, et keegi ei vaidle vastu, et igal inimesel on õigus turvalisele elukeskkonnale ja ka kohustus hoida kaasinimeste elukeskkond ohutuna. Vigase elektripaigaldise tõttu võib kannatada saada täiesti kõrvalise isiku vara, rääkimata tema elust ja tervisest.
    Paraku näitab statistika, et aastas on vigasest elektripaigaldisest alguse saanud tuleõnnetusi ligikaudu 300. Neid õnnetusi oleks võimalik vältida. Kui inimene erastas endale korteri, siis tuleb tal ka hea seista selle eest, et tema vara ei kahjustaks teisi isikuid. Turvalise elukeskkonna loomisel ei saa lootma jääda ainuüksi eraalgatusele. Riik peab siin olukorda teatud määral suunama. Sellise suunamisena saabki käsitleda elektripaigaldiste kontrollimise nõude kehtestamist 1999. aastal. Nõude eesmärgiks ei ole kontroll iseenesest, vaid ikkagi see, et saaks ettekujutuse, millises seisukorras on elektrisüsteemid, ja et lõpuks ometi hakataks ohtlikke elektrisüsteeme korda tegema. Keegi ei nõuagi mingit nn euronõuetele vastavat elektrisüsteemi. Elektriohutusseaduse kohaselt peab elektripaigaldis olema ohutu ja vastama selle ehitamise ajal kehtinud nõuetele. Seega ei tähenda kontrollimise nõue, et kõik peavad nüüd ühtäkki oma majades-korterites euroremonti tegema hakkama. Lähtutakse omaaegsetest nõuetest ja eeskirjadest. Kui siiski leitakse, et elektrisüsteem on ohtlik, antakse aega selle kordategemiseks. Kui elektripaigaldist korda ei tehta, teatab kontrollija sellest tehnilise järelevalve inspektsioonile, kes siis lähtuvalt ohu tasemest otsustab, kas on otstarbekas teha hoiatus, ettekirjutus, kohaldada asendustäitmist või lõpuks karistada omanikku. Seega on järelevalvemehhanism siiski küllalt paindlik.
    Elektriohutusseaduse kohaselt võib elektri-paigaldist kontrollida majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juures registreeritud ettevõtja. Tuleb teha vahet kaht liiki ettevõtjatel. Väiksemaid elektripaigal-disi võivad kontrollida elektritööettevõtjad, hetkel on neid umbes 400 ringis.
    Suuremaid elektripaigaldisi (I ja II liik) võivad kontrollida elektripaigaldise tehnilise kontrolli teostajana registreeritud ettevõtjad ? neid on hetkel 11. Kuna kontrolli teha võivaid ettevõtjaid on piisavalt palju, ei teki tõenäoliselt probleeme kontrolli tegijate puudusega.
    Tõepoolest, nõude kehtestamisel on jäänud vaeslapse ossa elanikkonna teavitamine. Osaliselt selle tõttu ehk ei saadagi aru elektripaigaldise tehnilise kontrolli vajalikkusest. Arvestades olukorda, kus paljudele tuli see 3 aastat tagasi kehtestatud nõue suure üllatusena, on juba selle tõttu mõistlik täitmise tähtaega natuke pikendada. Samas ei kao selline kontrolli nõue kuskile, see oleks ka äärmiselt ebaõiglane nende suhtes, kes on juba oma elektrisüsteeme kontrollida lasknud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Automüüja CarMaxi kehvad müügitulemused tirisid aktsia alla Aktsia kukkus täna 23%
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.