Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PM: Eesti alustab NATOga liitumiskõnelusi lähikuudel
Eesti ametlik kutsumine Põhja-Atlandi kaitsealliansi liitumiskõnelustele tähendab NATO täieõiguslikuks liikmeks saamist 2004. aasta kevadel.
Eesti suursaadik NATO juures Sulev Kannike ütles Prahas, et Eesti pole nii hästi kaitstud olnud Paala ja Madisepäeva lahingu ajast muistsel iseseisvusajal. Ekspeaminister Mart Laar aga täitis Tallinnas oma kunagise lubaduse ja ajas NATO-kutse saamise puhul habeme maha, kirjutas Postimees.
Eesti ja teiste nüüd liituma kutsutud maade lõplik ühinemine NATOga toimub ilmselt 2004. aasta kevadel. Liitumiskutse tähendab suhteliselt lühikeste, mõni kuu kestvate ühinemiskõneluste pidamist ja pingelisi ratifitseerimisotsuseid NATO-maade parlamentides.
Välisministeeriumi asekantsler Harri Tiido ütles, et Eesti valitsus peab kinnitama läbirääkimisteks NATOga oma delegatsiooni ja NATO peakorter Brüsselis teatab Eestile juba konkreetsed läbirääkimiste teemad. Kõnelused algavad detsembris või hiljemalt jaanuaris. ?Võimalik on alustada 2. detsembrist, aga ma pole selles veel täielikult kindel,? ütles ta.
Läbirääkimistel peab Eesti kinnitama, et ta on valmis võtma endale NATO alusdokumendi, Washingtoni lepinguga sätestatud kohustused. Üks kõneluste teema on ka Eesti tulevane osalus NATO erinevates eelarvetes.
?Need summad on kordades väiksemad kui Euroopa Liidu puhul,? kinnitas Tiido. ?Me oleme üritanud teha teoreetilisi arvutusi nn Tambovi konstandi alusel, kuid need on väga keerulised,? ütles ta vaid. Teada on, et NATO investeeringute eelarves Eesti esialgu ei osale, küll aga tsiviil- ja sõjalises eelarves.