Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
PM: Euroliit võib pügada Eesti lambakasvatajaid
Euroopa Liit lubab toetada vaid 27 000 Eesti lammast, kuid Eesti tahaks loomade arvu tõsta 142 000-le.
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai selgitas, et euroliidu pakkumine on tema laual juba viis kuud, kuid see pakkumine jääb eestlaste ootustele enam kui viis korda alla. Asekantsler selgitas, et Eesti pretensioonikas nõue võrsub kavatsusest kõik siin vajaminevad lambad kohapeal kasvatada, kirjutab Postimees.
Eesti on oma positsioonide väljatöötamisel võtnud eelduseks soovi saavutada põllumajandustootmine tasemel, mis võimaldaks meil kasutada oma maaressursse ja olla toodanguga vähemalt isevarustamise tasemel.
Lammaste osas on eriline tähelepanu olnud rannakarjamaade ja muude rohumaade korrashoidmisel, põhjendas Kevvai.
Brüssel tahab määrata tootmismahud kindlaks praeguse üsna madala taseme põhjal. Praegu kosub Eesti lautades umbes 30 000 lammast. Tase, mida Eesti taotleb, saavutati viimati 1980. aastatel. Eurokvoodid lambakasvatusele pole aga kaugeltki nii kategoorilised kui näiteks piimakvoodid.
Piima ületoodangu eest tuleb trahvi maksta, kuid liigsete lammaste puhul on ainus häda selles, et nende pealt enam toetust ei saa. Hillar Kalda Lambakasvatajate Seltsist on Euroopa Liidu viis korda väiksemas pakkumises pettunud ja arvab, et utetoetuseta oleks siiski raske.
Kalda nägi Brüsseli kvooditõusuks võimalusi selles, et lambaliha on Euroopa Liidus alatoodetud. 20 protsenti Euroopas tarbitavast lambalihast imporditakse kas Uus-Meremaalt või Austraaliast, ja sealt pärineva liha hinnad pole eriti madalad.