Peeter Raidla • 12. detsember 2002 kell 22:00

Riigikogu kehtestas maksuintressi tagasiulatuvalt

Nagu viimasel ajal tavaks, eiras hääletamist 56 saalis viibinud rahvasaadikut, seadusemuudatuse poolt olid 35 Riigikogu liiget.

Eilne seadusemuudatus on otseselt ajendatud Riigikohtu 5. novembri otsusest, millega tunnistati maksuvõla intresside kehtestamine rahandusministri määrusega ajavahemikul jaanuarist 1994 kuni juunini 2002 põhiseadusevastaseks.

Koos rahandusminister Harri Õunapuuga riigikogus viibinud Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm väitis, et intressi kehtestamine tagantjärele toob riigikassasse reaalselt 300 miljonit krooni. Ehkki kogu intresside võlasumma on 2,5 miljardit krooni, on maksuamet sellest 2,2 miljardit hinnanud ebatöenäoliselt laekuvaks.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Olev Raju väitis, et Riigikohtu otsuse täht-täheline täitmine võiks isegi tähendada Eesti riigi pankrotti. Samas polnud Raju sugugi veendunud seadusemuudatuse vettpidavuses ja uskus, et intressi tagantjärele kehtestamine vaidlustatakse niikuinii Riigikohtus.

Vandeadvokaat Leon Glikman ongi juba avaldanud arvamust, et intresside kehtestamine tagantjärele on õigusriikides ennekuulmatu ning et Riigikohus tunnistab Riigikogu eilse otsuse kindlasti põhiseadusega vastuolus olevaks.

Maksumaksjate Liit tegi eile avalduse, mille väitel tagasiulatuvalt maksuvõla intresside seadustamine õõnestab põhiseadust.

Maksumaksjate Liit kasutab sellisel juhul kõiki õiguslikke võimalusi seaduse kehtetuks tunnistamiseks, väidetakse avalduses. Lisaks nõuab liit kõigi ülalkirjeldatud tegevuse algatajate ja toetajate avalikustamist.

Avalduse põhjustas Riigikogus eile ühegi vastuhääleta vastu võetud maksukorralduse seaduse muudatus, millega hakatakse enne uue maksukorralduse seaduse jõustumist 1. juuliks 2002 tasumata maksusummalt arvestama intressi. See samm järgnes 5. novembri Riigikohtu otsusele, millega tunnistati kogu varasemal perioodil intresside kogumise aluseks olnud rahandusministri määrused põhiseadusevastaseks.

Maksumaksjate Liit leiab, et sellise Riigikogu sammuga alustati aktsiooni, mille eesmärgiks on riigikorralduse põhiseaduslike aluste õõnestamine. On ilmne, et tagasiulatuv vastutuse kehtestamine on vastuolus kõige olulisemate põhiseaduslike väärtustega, väidetakse avalduses.

Lisaks sellele on tegemist seadusandja omavoliga, mille eesmärgiks kohtumõistmise muutmine tähtsusetuks palaganiks, leiab Maksumaksjate Liit. Oluliste protseduurireeglite rikkumine seadusloome käigus viitab liidu arvates aga soovile valitseda dekreetide abil, muutes Riigikogu valitseva koalitsiooni marionetiks.

Hetkel kuum