Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigikogu kehtestas maksuintressi tagasiulatuvalt

    Nagu viimasel ajal tavaks, eiras hääletamist 56 saalis viibinud rahvasaadikut, seadusemuudatuse poolt olid 35 Riigikogu liiget.
    Eilne seadusemuudatus on otseselt ajendatud Riigikohtu 5. novembri otsusest, millega tunnistati maksuvõla intresside kehtestamine rahandusministri määrusega ajavahemikul jaanuarist 1994 kuni juunini 2002 põhiseadusevastaseks.
    Koos rahandusminister Harri Õunapuuga riigikogus viibinud Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urm väitis, et intressi kehtestamine tagantjärele toob riigikassasse reaalselt 300 miljonit krooni. Ehkki kogu intresside võlasumma on 2,5 miljardit krooni, on maksuamet sellest 2,2 miljardit hinnanud ebatöenäoliselt laekuvaks.
    Riigikogu rahanduskomisjoni liige Olev Raju väitis, et Riigikohtu otsuse täht-täheline täitmine võiks isegi tähendada Eesti riigi pankrotti. Samas polnud Raju sugugi veendunud seadusemuudatuse vettpidavuses ja uskus, et intressi tagantjärele kehtestamine vaidlustatakse niikuinii Riigikohtus.
    Vandeadvokaat Leon Glikman ongi juba avaldanud arvamust, et intresside kehtestamine tagantjärele on õigusriikides ennekuulmatu ning et Riigikohus tunnistab Riigikogu eilse otsuse kindlasti põhiseadusega vastuolus olevaks.
    Maksumaksjate Liit tegi eile avalduse, mille väitel tagasiulatuvalt maksuvõla intresside seadustamine õõnestab põhiseadust.
    Maksumaksjate Liit kasutab sellisel juhul kõiki õiguslikke võimalusi seaduse kehtetuks tunnistamiseks, väidetakse avalduses. Lisaks nõuab liit kõigi ülalkirjeldatud tegevuse algatajate ja toetajate avalikustamist.
    Avalduse põhjustas Riigikogus eile ühegi vastuhääleta vastu võetud maksukorralduse seaduse muudatus, millega hakatakse enne uue maksukorralduse seaduse jõustumist 1. juuliks 2002 tasumata maksusummalt arvestama intressi. See samm järgnes 5. novembri Riigikohtu otsusele, millega tunnistati kogu varasemal perioodil intresside kogumise aluseks olnud rahandusministri määrused põhiseadusevastaseks.
    Maksumaksjate Liit leiab, et sellise Riigikogu sammuga alustati aktsiooni, mille eesmärgiks on riigikorralduse põhiseaduslike aluste õõnestamine. On ilmne, et tagasiulatuv vastutuse kehtestamine on vastuolus kõige olulisemate põhiseaduslike väärtustega, väidetakse avalduses.
    Lisaks sellele on tegemist seadusandja omavoliga, mille eesmärgiks kohtumõistmise muutmine tähtsusetuks palaganiks, leiab Maksumaksjate Liit. Oluliste protseduurireeglite rikkumine seadusloome käigus viitab liidu arvates aga soovile valitseda dekreetide abil, muutes Riigikogu valitseva koalitsiooni marionetiks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Hoiu-laenuühistud vajavad reguleerimist, kuid mitte maakohtade arengu hinnaga
Vaatamata sellele, et hoiu-laenuühistutes talletatud raha Eesti majanduse tervise hoidmise seisukohast suurt rolli ei mängi, vajab see sektor piiranguid, selgub Äripäeva raadio saatest "Soraineni sagedus".
Vaatamata sellele, et hoiu-laenuühistutes talletatud raha Eesti majanduse tervise hoidmise seisukohast suurt rolli ei mängi, vajab see sektor piiranguid, selgub Äripäeva raadio saatest "Soraineni sagedus".

Olulisemad lood

Eesti puitmajatootja võitis esimese töö sõjast räsitud Ukrainas
Moodulmajade tootja Harmet paneb Valgevene piiri lähedal asuvas Ukraina linnas püsti lasteaia. Ukraina Ülemraada saadiku Arseniy Pushkarenko sõnul saab sellest pärast sõja algust esimene välisrahaga ehitatud objekt Ukrainas.
Moodulmajade tootja Harmet paneb Valgevene piiri lähedal asuvas Ukraina linnas püsti lasteaia. Ukraina Ülemraada saadiku Arseniy Pushkarenko sõnul saab sellest pärast sõja algust esimene välisrahaga ehitatud objekt Ukrainas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.