Suurettevõtjad otsivad järgmist valitsust

Artikkel

- Uudised
- Heidit Kaio
- 22. detsember 2002 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suurettevõtjad otsivad järgmist valitsust
"Senine võimuliit on hästi toiminud ja loodame, et Siim Kallase sõnavõtud, mis välistavad kahe erakonna koostöö pärast valimisi on osa valimiskampaaniast," ütles suurettevõtjate assotsiatsiooni tegevdirektor Jaak Saarniit.
Saarniit ütles, et on tõenäoline, et valitsuse moodustavad rohkemad, kui kaks erakonda. Lisaks Keskerakonnale ja Reformierakonnale oleks valitsuses ka Res Publica või Rahvaliit. "Tekiks nn keskallianss või tsentriallianss," ütles Saarniit.
?Kui suurettevõtjad kujundavad ühise seisukoha, siis kahtlemata ma toetan neid erakondi, kuid ma ei pea tõenäoliseks, et me suudame olla üksmeelsed,? ütles Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas.
Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi: ?Igaühel on isiklikud eelistused ja majanduslikud huvid.?
?Kõigepealt peavad erakonnad omavahel kokku leppima võimalikus koostöös,? ütles Tööandjate Keskliidu tegevdirektor Tiit Laja. ?Sõlmküsimus on ikkagi astmelises tulumaksus?.
?Kujundatav seisukoht võiks olla aluseks dzentelmenlikule kokkuleppele erakondade rahastamise osas,? ütles Saarniit. Ta möönis, et lõpliku otsuse kas üldse, kui palju ja kellele annetatakse, teeb igaüks ise.
Reedel toimunud Suurettevõtjate Assotsiatsiooni juhatuse koosolekul arutati kohtumisi, mis toimusid septembrist detsembrini suuremate erakondade liidritega.
Kohtumistel tutvustasid ettevõtjad kümnest punktist koosnevat dokumenti majanduspoliitilistest prioriteetidest ja kuulasid erakondade nägemusi majanduse arengu kohta. Samuti räägiti rahvuslikust kokkuleppest.
Pakterminali nõukogu esimees Aadu Luukas kohtus eelmisel reedel peaminister Siim Kallasega. Ta kinnitas, et arutusel ei olnud võimalikud poliitilised arengud vaid rahvusliku kokkuleppega seonduv.
Kohtumised seisukohtade selgitamiseks toimusid suurettevõtjate ja erakondade vahel ka enne 1999. aasta valimisi. Tookord asusid suurettevõtjad toetama kolmikliitu, kes ka võimule tuli.
Et kolmikliidu nägemus vastas kõige enam suurettevõtjate seisukohtadele, siis tähendas see ka rahalist toetust.
?Me ei usu, et ajalugu kordub,? ütles Luukas. ?Ega kolmikliidu toetamine suurt õnne ei toonud.?
1999. aastal kujundasid ühise platvormi Toomas Luman, Riivo Sinijärv, Aadu Luukas ja Jüri Käo, kes esindasid suurettevõtjate assotsiatsiooni, tööandjate keskliitu, kaubandus-tööstuskoda ja väikeettevõtete assotsiatsiooni.
Saarniidu ütlust mööda soovitakse ka tuleva aasta alguses jõuda neljapoolsele kokkuleppele.
Saarniit tunnistas, et Keskerakonna astmelise tulumaksu kehtestamise lubadus on suurettevõtjatele siiski oluline probleem. ?Samas me oleme avatud dialoogile. Erakond võib otsustada võtta vastutuse näiteks selleks, et kehtestada astmeline tulumaks.?
Teine oluline küsimus, milles arvamused lahknevad, on haldusterritoriaalne reform ning kolmas tüliõun on maaelu küsimused, kus nägemused lahknevad Keskerakonna ja Rahvaliiduga.
Hetkel kuum